Ava peamenüü

Ukraina muusika on Ukrainas või ukrainlaste loodud muusika.

Ukraina muusikatraditsioon seob endasse elemente nii Lääne kui Ida muusikast ning seda iseloomustavad tugevad slaavi ja kristliku kultuuri tunnusjooned. Ukrainat on peetud endise Vene Keisririigi muusikakultuuri südameks, seal asutati 18. sajandi keskel impeeriumi esimene kõrgetasemeline muusikaakadeemia. Tänapäeva Ukrainas on paljudel etnilistel rühmadel säilinud ja arenenud oma eripärased muusikatraditsioonid.

Traditsiooniline Ukraina rahvamuusikaRedigeeri

Ukraina asub Euroopa ja Aasia piirimail, mis on ajaloo vältel mõjutanud ka sealset muusikat. Seda väljendavad näiteks veidi idamaine melismaatiline laulustiil ja akordiline harmoonia, mis ei järgi alati Lääne-Euroopale tüüpilisi reegleid. Kõige silmapaistvam üldine ukraina rahvamuusika tunnusjoon on suurendatud sekundit sisaldavate minoorsete laadide kasutamine. Lisaks sekundile võidakse meloodilise väljenduse lisamiseks suurendada ka kvarti või septimit, mis annab ukraina lauludele pingestatuse või nukruse efekti. Vene lauludes sellist võtet ei leidu. Arvatakse, et see arenes 17. sajandil.

Keerulisi taktimõõte kasutatakse harva, kuid populaarsed on liittaktimõõdud. Harmooniliselt võib muusika olla äärmiselt keerukas.

Traditsiooniline vokaalmuusikaRedigeeri

 
Rändlaulikud kobsaarid. Harkiv, august 1902.

Põhiosa rahvalauludest baseerub keskaegsete laadidega identsetel heliridadel, kuid laulude meloodiline struktuur on erinev. Populaarsemad on miksolüüdia ja dooria laadid.

Ukraina rahvalikku laulustiili saab jagada mitmeks laiaks kategooriaks:

  • Saateta soololaul – peamiselt rituaalsed laulud. Need on tehniliselt kõige tagasihoitumad, tavaliselt retsitatiivses stiilis, ühehäälse väikese ulatusega meloodialiiniga. Lisaks kolme- ja neljahelilisele ulatusele kasutatakse ka pentatoonikat.
  • Instrumentaalsaatega soololaul – elukutseliste rändlaulikute (kobzari) esitatud pärimuslikud eepilised laulud banduura, kobza või lirniki saatel. Need laulud on peamiselt dooria laadis.
  • Arhailine saateta laulutüüp, kus eeslaulja fraasile vastab koor 2- või 3-häälse fraasiga. Kooriharmoonias on keskajale iseloomulikke jooni, nt liikumine kvintides või oktaavides ja plagaalsed kadentsid. Enne 17. sajandi keskpaika oli see stiil domineeriv, tänapäeval on see jäänud uuema tonaalsusega stiilide varju, kuid on siiski mõnedes külades leitav.
  • Teised laulustiilid on tugevasti mõjutatud Euroopa muusikast, klassikalisest stiilist ja linnakultuurist.

Vokaalmuusikas võib leida nii monoodiat, heterofooniat, homofooniat, harmooniat kui ka polüfooniat.

Üks aktiivsemaid ukraina traditsioonilise laulustiili esindajatest on Nina Matvijenko. Viimastel aastatel on loodud mitmeid vokaalansambleid, mis pühenduvad traditsioonilise ukraina polüfoonilise laulustiili säilitamisele.

Traditsiooniline instrumentaalmuusikaRedigeeri

 
Rahvapillid banduura, trembita, drõmba, tsimbalõ, svõril. NSV Liidu postmark, 1989.

Tähtsamad Ukraina rahvapillid on keelpillidest kobza, banduura, torban, viiul, basolja, lira kolisna, tsimbalõ; puhkpillidest sopilka, flojara, trembita, svõril, fife, volõnka; löökpillidest buben, tulumbas, rešeto ja drõmba/vargan.

Traditsioonilist rahvamuusikaansamblit nimetatakse tihti trojisti muzõkõ (троїсті музики, 'kolm muusikut'), sinna kuuluvad kõige tüüpilisemalt viiul, sopilka ja buben.

Vaata kaRedigeeri