Tutkas
Tutkas (Calidris pugnax) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik. Ta on tutka perekonna (Philomachus) ainus liik. Ladinakeelsete sünonüümsete liiginimedena on kasutusel ka Philomachus pugnax ja Tringa pugnax.
| Tutkas | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Philomachus Merrem (1804) |
| Liik |
Tutkas |
| Binaarne nimetus | |
|
Philomachus pugnax Linnaeus (1758) | |
Välimus
muudaTutkas on keskmise suurusega kahlaja, isaslinnud on emastest märgatavalt suuremad: isaste kehapikkus on 29–32 cm ja tiibade siruulatus 54–60 cm, emastel vastavalt 22–26 ja 46–49 cm. Kõige silmatorkavam välistunnus on isaslindude pesitsusaegne sulgkrae.
Levik ja asurkonna seisund
muudaTutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes. Liigi üldarvukuseks on hinnatud 2 280 000 pesitsevat emaslindu.[2] Tutka Euroopa haudeasurkond hinnati 1990. aastatel mõõdukalt vähenevaks, sealhulgas vähenes tema arvukus võtmetähtsusega pesitsusaladel Venemaal ja Rootsis. Eesti asurkond vähenes sel perioodil enam kui poole võrra[3] ja see suundumus on jätkunud. Kui veel 1998–2002 pesitses siin hinnanguliselt 100–200 emaslindu[4], siis aastaks 2010 oli Eestis säilinud tutka asurkonna suurus vähenenud 10–30 emaslinnuni.[5] Eestis kuulub tutkas I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka[6]
Pesitsemine
muuda
Tutkas pesitseb erinevatel avamaastikel – tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumeda häguse mustriga muna.
Käitumine
muudaVäljaspool pesitsusaega on tutkas parvelise eluviisiga ja võib moodustada väga suuri kogumeid.
Tutka emaslinnud valivad sigimispartneri isaste turniirilaadse mängurituaali põhjal. Mäng ja paarumine toimub väljakujunenud mängupaikades.
Toitumine
muuda_-_Philomachus_pugnax_(028b).jpg)
Tutkas toitub niisketel rohumaadel ja pehmes mudas. Tutka toiduks on peamiselt selgrootud, eriti putukate valmikud ja vastsed, ka väheharjasussid. Väljaspool pesitsusaega on oluline ka taimne toit, peamiselt seemned.
Rahvapärased nimetused
muudaIsaslindude turniirikäitumise järgi on tutkast nimetatud näiteks riiukukeks, rookukeks, sopakukeks, tapakikkaks.
Kirjandus
muuda- Keskpaik, Tiiu; Keskpaik, Jüri; Kull, K. 1978. Tutka (Philomachus pugnax) käitumissuhete tüüpidest poegade hooldamise perioodil. Rmt.: Kumari, E. (toim.), Lindude käitumine. Tallinn: Valgus, 170–179.
Viited
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tutkas |
- ↑ BirdLife International (2009). Philomachus pugnax. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ Zöckler, C. 2002. A Comparison between Tundra and Wet Grassland Breeding Waders with Special Reference to the Ruff (Philomachus pugnax). Schriftenreihe für Landschaftspflege und Naturschutz 74.
- ↑ BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife Conservation Series 12.
- ↑ Elts, J. jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.–2002. a. Hirundo 16: 58–83. [1]
- ↑ Kotkad, metsised ja naaritsad on nüüd parema kaitse all. Eesti Päevaleht, 29. detsember 2010.
- ↑ "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu". Riigi Teataja.