Eesti transport

Artiklis Eesti transport antakse ülevaade Eesti transpordiga seotust.

Maanteetransport

 Pikemalt artiklis Eesti teedevõrk

Põhimaanteed Eestis

Eestis oli 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 56 800 km maanteid, millest 16 459 km moodustasid riigi maanteed. Eestis on 1602 km põhimaanteid, mis moodustavad riigimaanteedest ca 10%. Põhimaanteed on transpordisüsteemi tähtsamad teed.

Eestis kuuluvad põhimaanteede hulka:

• tee nr 1 Tallinna–Narva maantee (E20)
• tee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (E263)
• tee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga maantee (E264)
• tee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (E67)
• tee nr 8 Tallinna–Paldiski maantee
• tee nr 11 Tallinna ringtee (E265)

E-tähistab Euroopa teed.

Eestis kiirteedeks peetavaid teid ei ole. Liikluse koosseisust moodustavad 80% paki- ja sõiduautod, 11% raske- ja kergeveoautod ja 9% autorongid.

Eestis hukkub maanteeliikluses keskmiselt 185 inimest aastas.

Raudteetransport

Eesti raudteede kaart

Raudteeliinide kogupikkus Eestis on 1026 km, millest 968 km moodustavad avalikud raudteed. Eestis tegeleb raudteede opereerimisega AS Eesti Raudtee, mille liinide kogupikkus ulatub 684,9 km-ni, kusjuures elektrifitseeritud teelõike on 132,2 km ning kaherealisi teelõike 107,3 km.

Rongide sõidukiirused Eestis on küllaltki väikesed, mis on ka üheks põhjuseks, miks Eestis puudub reisirongide ühendus teiste Balti riikidega. Rail Baltica peaks siiski valmima järgneva kümne aasta jooksul ning see võimaldaks sõita kiirrongiga Eestist Euroopasse.

Mere- ja siseveetransport

Põhiliselt saabuvad Eestisse väliskülastajad läbi sadamate. Kõige suurem osa reisijate transpordist toimub läbi Tallinna Vanasadama. Kui arvestada nii kauba kui ka reisijatevedu on see Läänemere suurim sadam. 2005. aastal küündis rahvustvaheliste reisijate läbikäik 7,2 mln reisijani (kokku 7 192 059 reisijat). Eesti laevadest on 50% vanemad kui 20 aastat. Siinsetes sadamates asuvad Euroopa ühed efektiivsemad terminalid, kus toimub kaupade ümberlaadimine kiiremini, kui teistes Euroopa riikides.[1]

Lennutransport

Eestis on 12 ametlikku lennuvälja ja 1 kopteriväljak. Lennart Meri Tallinna lennujaama läbis 2005. aastal 1 401 059 reisijat, kaupa transporditi 9099 tonni ja posti veeti 836 tonni. Tallinna lennujaamas on rahvusvaheliste reisijate osakaal 98,2 %. Tartu lennujaam on lennutreeningute keskuseks ning teenindab tellimusreise. Seda läbis 2005. aastal 902 reisijat. 2005. aastal tehti Eesti ainukesel kopteriväljakul City Hall'sis 7311 lennuoperatsiooni ning teenindati 32 497 reisijat. Tallinna Lennujaam on Euroopa Liidu lennujaamadest Aasiale kõige lähemal.

Eesti konkurentsieelised

Eesti asukoht Põhja-Euroopas asetab meid ühe Euroopa Liidu kõige uuenduslikuma ja arenenuma piirkonna kõrvale. Meilt jõuab kaup 24 tunniga 50 miljoni tarbijani ja 48 tunniga 300 miljoni tarbijani.