Topelttagajärje doktriin
Topelttagajärje doktriin ehk topelttagajärje printsiip ehk topelttagajärje teooria on Aquino Thomaselt alguse saanud tarvilike tingimuste komplekt selleks, et tegu, millel on hea eesmärk, kuid ka tõenäoline halb kõrvaltagajärg, oleks moraalselt lubatav.
Sellel printsiibil on mitu versiooni, aga tavaliselt nõuab see, et tegu iseenesest ja vahendid selleks oleks lubatavad ning ettenähtavad halvad tagajärjed ei oleks vahendid eesmärgi saavutamiseks ega kaaluks head eesmärki üles.
Katoliku kiriku moraaliteoloogias kasutatakse seda printsiipi koos õpetusega sellest, millised teod ei ole lubatavad.
Topelttagajärje doktriin ja konsekventsialism on omavahel vastuolus, sest konsekventsialism lähtub teo hindamisel ainult teo tagajärjedest, arvestamata nende rolli eesmärgi saavutamisel, topelttagajärje doktriin aga võib hinnata sama (ja seega samade tagajärgedega) tegu erinevalt, sõltuvalt kavatsusest.
Kirjandus
muuda- Philippa Foot. The Problem of Abortion and the Doctrine of the Double Effect. – Oxford Review, 1967, nr 5. Veebiversioon. Vaata Philippa Foot#Abordiprobleem ja topelttagajärje doktriin.
- Warren S. Quinn. Actions, Intentions, and Consequences: The Doctrine of Double Effect. – Philosophy & Public Affairs, 1989, kd 18, nr 4, lk 334–351.
- Neil Delaney. To Double Business Bound: Reflections on the Doctrine of Double Effect. – American Catholic Philosophical Quarterly, 2001, 75 (4), lk 561–583.
- Neil Delaney. A Note on Intention and the Doctrine of Double Effect. – Philosophical Studies, 2007, 134 (2), lk 103-110. Vaata Neil Delaney#Märkus kavatsusest ja topelttagajärje doktriinist.
- Neil Delaney. Two Cheers for "Closeness": Terror, Targeting and Double Effect. – Philosophical Studies: An International Journal for Philosophy in the Analytic Tradition, 2008, 137(3), lk 335-367.
- Neil Delaney. The doctrine of double effect: some remarks on intention and evaluation. – American Catholic Philosophical Quarterly, 2015, kd 89, nr 3, lk 397.