Tedremaran
Tedremaran (Potentilla erecta L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.[1]
| Tedremaran | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Perekond |
Maran Potentilla |
| Liik |
Tedremaran |
| Binaarne nimetus | |
|
Potentilla erecta Uspenski ex Ledeb. | |
See artikkel valmib koolitööna. Võimaluse korral lisa oma parandusettepanekud arutelulehele. See ei tähenda siiski, et teistel kaastöölistel on artikli muutmine keelatud. Malli võib eemaldada veebruar-märts 2021. |
Teised nimedRedigeeri
Tedremarana rahvapärased nimetused on järgmised: tedremadar, tedremadrad, nabahain, rabahein, südameemajuured.[2]
Tedremarana ladinakeelsed sünonüümid on:
- Potentilla sylvestris Neck.,
- Potentilla silvestris Neck.,
- Potentilla tormentilla Stokes,
- Tormentilla erecta L.[3]
LevikRedigeeri
Taim on üsna levinud Euroopas, peamiselt kesk- ja põhjaosas, ning Siberis (Tomskini). Eestis sage peaaegu kõikjal, sageli leiduv taim.[4]
Tedremaran on vähenõudlik mullastiku suhtes. Kasvab nii happelisel turbamullal, neutraalsel huumusel kui ka aluselisel lubjarikkal pinnasel.[2] Ta kasvab niisketel niitudel, loodudel, raiesmikel, metsaservadel ja hõredates metsades[1].
KirjeldusRedigeeri
VarsRedigeeri
Tedremaranal on mitu tõusvat või püstist vart, mis on hulganisti koos. Peenikesed, lehistunud, hõredalt karvased ja harunevad ülemises osas, enamasti punased. Varred on 15–25 cm kõrged.[1]
LehedRedigeeri
Sõrmjad liitlehed on alt kaetud siidjate hõbedaste karvadega ja pealt rohelised. Juurmised lehed enamasti kolmetised, pika rootsuga. Varrelehed ka kolmetised, rootsuta või väga lühikese rootsuga, serval sügavalt sisselõikunud abilehtedega. Varrelehtede lehekesed äraspidi munajad või süstjad talbja, terveservalise alusega. Alates keskkohast sügavalt sisselõikunud hambulise servaga, hambad laiali hoiduvad.[2]
Maa-alune osaRedigeeri
Risoom on tugev, püstine, viltune või horisontaalne, enam-vähem puitunud, 1...3 cm jämedune, väljast tumepruun, seest aga veripunane või oranžikas. Vahel on näha vaheldumisi olevatest heledatest ja tumedamatest osadest koosnevat tähte.[2]
ÕisRedigeeri
Pikkadel karvastel õieraagudel paiknevad kollased mõlemasugulised üksikõied. Õiekate kaheli, tupp liit-, kroon lahklehine. Tupp ja kroon on tavaliselt neljatised, harvem viietised või kuuetised, krooni läbimõõt 0,8...1,2 cm. Tupplehed ja õiepõhi on karvased. Kroonlehed on tupplehtedest pikemad, äraspidimunajad, pügaldunud tipuga, alusel tumedamad. Õitseb juunist augusti või septembrini.[2]
ViliRedigeeri
Vili on pähkel, mida on ühel taimel 2–8. Viljad on munajad või kergelt tünjad, siledad, harvem kergelt krobelised, värvuselt oliivikarva.
Keemiline koostis ja kasutusRedigeeri
Droogiks kasutatakse sügisel kogutud juurikad. Nad sisaldavad kuni 30% nii kondenseerunud kui ka hüdrolüüsuvad tanniine. Peale parkainete sisaldavad ka triterpeenseid saponiine, vaiku, eeterlikku õli jne.[4]
Tedremaran on hea meetaim. Risoomi on kasutatud naha parkimisel ja punase värvi saamiseks, sisaldab veel vaiku ja tärklist.[1] Tedremarana juured annavad punaka värvi ja hea maitse viinale. [5]
Kootava toime tõttu kasutatakse taime meditsiinis. Tedremarana keedis toimib põletikuvastaselt ja adstringeerivalt soolekatarride ning kõhulahtisuse korral, mille põhjuseks on alaäge gastriit, enterokoliit ja düsenteeria. Välispidi kasutatakse suuõõne loputamiseks (stomatiit, gingiviidid, angiin), põletuste, ekseemi jms korral.[4] Välispidiselt sobib keedis haavade loputamiseks ja kompressiks nahahaiguste puhul. [2]
Vastunäidustatud maoärrituse korral. [4]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tedremaran Potentilla erecta herba.folklore.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Loodusteaduste didaktika lektoraat. Tartu Ülikool. "Eesti taimed. Tedremaran". 20.08.2008. Vaadatud 04.03.2021.
- ↑ Eesti Looduseuurijate Selts. "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Vaadatud 04.03.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Ain Raal (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 225-226.
- ↑ Sõukand, Renata ja Kalle, Raivo. "HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas.". 2008. Vaadatud 08.03.2021.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Potentilla erecta |
- 529252 Tedremaran andmebaasis eElurikkus
