Teadlik nõusolek

Informeeritud nõusolek ehk informeeritud nõusolek ehk teavitatud nõusolek on otsusevõimelise inimese vabatahtlik nõusolek selleks, et temaga või temasse otseselt puutuvalt midagi tehakse (näiteks talle tehakse kirurgiline operatsioon või töödeldakse tema isikuandmeid), kui ta seda andes on teadlik selle tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest.

Teadliku nõusoleku mõiste on pärit patsiendiga tehtavate ravi- ja diagnostikaprotseduuride ning katsealuste osalusel tehtavate inimkatsete kontekstist.

Normatiivse bioeetika seisukohast on teatud protseduuride tegemine ilma teadliku nõusolekuta lubamatu. Kui asjaosaline ei ole otsusevõimeline, delegeeritakse informeeritud nõusoleku andmine või sellest keeldumine asendusotsustajale.

Patsiendi ja katsealuse teadliku nõusoleku nõude põhjendused

Patsiendi ja katsealuse informeeritud nõusoleku nõudel on mitu põhjendust.

Patsiendi ja katsealuse tervise ja heaolu kaitse

Teadliku nõusoleku nõue ei lase teadlastel katsealuste huvidest üle sõita ning kaitseb patsiente arstide paternalistlike otsustuste eest selle kohta, mis on patsiendile hea.

Kui lähtutakse utilitarismist, siis tekib järgmine raskus. Miks peaks arvestama kangekaelse patsiendi otsust, kui ta ei usalda meditsiini, ei hooli oma tervisest, lähtub ainult religioossetest või moraalsetest kaalutlustest, ja miks hoolida katsealuste nõusolekust, kui kaalul on uue ravimi väljatöötamine, mis on üldsuse huvides?

Autonoomia kaitsmine

1970ndatel hakati teadliku nõusoleku nõuet põhjendama patsiendi ja katsealuse autonoomia kaitsmise vajadusega (Ruth Faden, Tom Beauchamp, James Childress). Beauchampi ja Childressi järgi seisneb autonoomia selles, et tegutsetakse vabalt, järgides ise valitud plaani (ja see erineb autonoomiast Harry Frankfurti mõistes, mis tähendab seda, et tahetakse seda, mida tahetakse tahta); ennast valitsetakse ilma teiste sekkumiseta ja selliste piiranguteta nagu valiku tegemiseks ebapiisav informeeritus, samuti pettuseta ja muude vabatahtlikkust takistavate teguriteta. Bioeetikas ja biojuuras on ka palju teisi autonoomiakäsitusi. Patsiendi otsust keelduda vereülekandest religioossetel põhjustel, kuigi see päästaks tema elu, ei austata mitte tema tervise kaitsmiseks, vaid selleks, et ta saaks iseennast valitseda.

Põhjenduse lõpuleviimiseks tuleb põhjendada autonoomia kaitsmise nõuet ennast ning näidata, et teadliku nõusoleku nõude austamine on õige viis autonoomia kaitsmiseks.

Kirjandus

• Jay Katz. Experimentation with Human Beings, 1972.
• Charles Fried. Medical Experimentation: Personal Integrity and Social Policy, New York: North-Holland Publishing Company 1974.
• Sissela Bok. The Ethics of Giving Placebos. – Scientific American, 1974, 231, lk 17–23.
• Donald Warwick. Social Scientists Should Stop Lying. – Psychology Today, 1975, lk 175.
• Alan Donagan. Informed consent in therapy and experimentation. – Journal of Medicine and Philosophy, 1977, 2 (4), lk 307–329.
• Stanley Milgram. Subject Reaction: The Neglected Factor in the Ethics of Experimentation. – Hastings Center Report, 1977, 7, nr 5, lk 21.
• Murray Wax. Fieldworkers and Research Subjects: Who Needs Protection? – Hastings Center Report, 1977, 7, nr 4, lk 29–32.
• Stephen S. Patten. The Case that Milgram Makes. – The Philosophical Review, 1977, kd 86, nr 3, lk 350-364.
• Deception in Social Science Research: Is Informed Consent Possible? – The Hastings Center Report, 1978, 8:5, lk 40–46. Taastrükk: Deception and Informed Consent in Research. – Thomas Shannon (toim). Bioethics, 2. trükk, Paulist Press 1981, lk 357–373, 3. trükk 1987, lk 361–377. Vaata: Alan Soble#Petmine sotsiaalteaduslikus uurimistöös: kas informeeritud nõusolek on võimalik?
• President's Commission for the Study of Ethical Problems in Medicine and Biomedical and Behavioral Research. Making Health Care Decisions: A Report on the Ethical and Legal Implications of Informed Consent in the Patient-Practitioner Relationship, Washington, D.C.: The Commission 1982.
• Ruth R. Faden, Tom L. Beauchamp. A History and Theory of Informed Consent, New York: Oxford University Press 1986.
• Joel Feinberg. Harm to Self, New York: Oxford University Press 1986.
• A. Wertheimer, A. Coercion, Princeton: Princeton University Press 1987.
• Gerald Dworkin. The Theory and Practice of Autonomy, Cambridge: Cambridge University Press 1988.
• Allen E. Buchanan, Dan W. Brock. Deciding for Others: The Ethics of Surrogate Decision-Making, 1989. Cambridge: Cambridge University Press.
• Martin Gunderson. Justifying a Principle of Informed Consent: A Case Study in Autonomy-Based Ethics. – Public Affairs Quarterly, 1990, 4, lk 249–265.
• Louise Harmon. Falling off the vine: legal fictions and the doctrine of substituted judgment. – Yale Law Journal, 1990, 100 (1), lk 1–71.
• Jennifer Jackson. Telling the truth. – Journal of Medical Ethics, 1991, 17, lk 5–9.
• Heidi M. Hurd. The moral magic of consent. – Legal Theory, 1996, 2, lk 121–146.
• Sissela Bok. Shading the Truth in Seeking Informed Consent for Research Purposes. – Kennedy Institute of Ethics Journal, 1995, 5 (1), lk 1–17.
• N. Fost. Waived consent for emergency research. – Am J Law Med, 1998, 24 (2–3), lk 163–183.
• Carl E. Schneider. The Practice of Autonomy, New York: Oxford University Press 1998.
• Torbjörn Tännsjö. Coercive Care: The Ethics of Choice in Health and Medicine, London: Routledge 1999.
• R. D. Truog, W. Robinson, A. Randolph, A. Morris. Is informed consent always necessary for randomized, controlled trials? – New England Journal of Medicine, 1999, 340 (10), lk 804–807.
• Ezekiel J. Emanuel, David Wendler, Christine Grady. What makes clinical research ethical? – Journal of the American Medical Association, 2000, 283, lk 2701–2711.
• Jessica W. Berg, Paul S. Appelbaum, Charles W. Lidz, Alan Meisel. Informed Consent: Legal Theory and Clinical Practice, 2. trükk, New York: Oxford University Press 2001.
• Onora O'Neill. Autonomy and Trust in Bioethics, Cambridge: Cambridge University Press 2002.
• Richard T. Hull. The Alchemy of Informed Consent. – The Journal of Clinical Ethics, 2002, kd 13, nr 1, lk 63-65.
• Onora O'Neill. Autonomy: The Emperor's New Clothes. – Aristotelian Society Supplementary Volume, 2003, 77 (1), lk 1–21.
• Gopal Sreenivasan. Does informed consent to research require comprehension? – The Lancet, 2003, 362 (9400):2016–2018.
• A. Wertheimer. Consent to Sexual Relations, Cambridge: Cambridge University Press 2003.
• Peter Westen. The Logic of Consent: The Diversity and Deceptiveness of Consent as a Defense to Criminal Conduct, Aldershot: Ashgate 2003
• Roger Brownsword. The cult of consent: fixation and fallacy. – King's Law Journal, 2004, 15 (2). lk 223–252.
• Franklin G. Miller, David Wendler, Leora C. Swartzman. Deception in Research on the Placebo Effect. – PLoS Medicine, 2005, 2 (9), lk e262.
• David Archard. Informed Consent: Autonomy and Self-Ownership. – Journal of Applied Philosophy, 2008, 25 (1), lk 19–34.
• Neil C. Manson, Onora O'Neill. Rethinking Informed Consent in Bioethics, Cambridge: Cambridge University Press 2007.
• Cécile Fabre. Whose Body Is It Anyway?: Justice and the Integrity of the Person, Oxford: Oxford University Press 2008.
• F. G. Miller, A. Wertheimer (toim). – The Ethics of Consent, New York: Oxford University Press 2010.
  • Franklin G. Miller, Alan Wertheimer. Preface to a theory of consent transactions: beyond valid consent.
  • Tom L. Beauchamp. Autonomy and consent.
  • Philip J. Candilis, Charles W. Lidz. Advances in informed consent research.
  • Steven Joffe, Robert D. Truog. Consent to medical care: the importance of fiduciary context.
  • Franklin G. Miller. Consent to clinical research.
  • John Kleinig. The nature of consent.
• Emily A. Largent, David Wendler, Ezekiel Emanuel, Franklin G. Miller. Is emergency research without initial consent justified? The consent substitute model. – Archives of Internal Medicine, 2010, 170 (8), lk 668–674.
• Paul Abplanalp, Richard T. Hull. Considerations of Informed Consent by Proxy in Pediatric Optometry. – Optometry & Vision Development 2012, 43:2, lk 60-66.

Välislingid

• Nir Eyal. Informed Consent, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 2011