Ava peamenüü

Tartu Linna-tütarlastekool

(Ümber suunatud leheküljelt Tartu linna-tütarlastekool)

Tartu Linna-tütarlastekool (saksa keeles Stadttöcherschule zu Dorpat) oli aastatel 1804–1893 Tartus tegutsenud saksakeelne õppeasutus tütarlastele.

EelluguRedigeeri

1803. aastal kinnitati Venemaa keisri Aleksander I poolt Venemaa Keisririigi "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: kihelkonnakoolid ehk elementaarkoolid või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk kreisikoolid maakonnalinnades ja kubermangugümnaasiumid kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreisikooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused.

Kool asutati Tartu magistraadi poolt varasema Tartus asunud saksakeelse tütarlastele ettenähtud kooli asemel.

Linna-tütarlastekooli avamineRedigeeri

Tartu Linna-tütarlastekool avati Tartus 14. oktoobril 1804.

Algselt asus linna-tütarlastekool Rüütli tänaval, pärast kooli reorganiseerimist Kõrgemaks Linna-tütarlastekooliks, aga kolis kool Suurel turul asuvas Bokovnevi majja. 1857. aastal kolis kool Rüütli tänava ja Gildi tänava nurgal asuvasse hoonesse, kus asuti 1892. aastani.

Linna-tütarlastekooli tegevust juhtis kreisikooli inspektor: 1871–1888 pastor Theodor Pfeil; 1888–1893 Woldemar Schneider. Kooli juhatajannad olid 1853–1866 Emilie Feldmann; 1866–1888 Emma von Riekhoff ja 1888–1893 Amalie Kemmerer.

ÕppetegevusRedigeeri

Algselt oli Linna-tütarlastekool üheklassiline, 1815. aastast kaheklassiline. 1853. aastal reorganiseeriti tütarlastekoolid ja ka Tartu Linna-tütarlastekool neljaklassiliseks Kõrgemaks Linna-tütarlastekooliks. Klasse nimetati alates madalamatest klassidest quarta, tertia ja secunda ning 1854. aastal avati ka lõpuklass prima. 1874. aastal lisati veel kaks klassi – quinta ja sexta.

Õppeained olid järgmised: usuõpetus, prantsuse keel, saksa keel, aritmeetika, ajalugu, geograafia, loodusõpetus ja ilukiri, joonistamine ja käsitöö.

Tartu Linna-tütarlastekooli likvideerimineRedigeeri

1880. aastail Venemaa keisri Aleksander III algatatud venestamispoliitika käigus kinnitas keiser 10. aprillil 1887 dokumendi "Vene õppekeele tarvitusele võtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mille kohaselt pidid ka kõik Läänemere kubermangude riiklikud õppeasutused järk-järgult üle minema saksakeelselt õppetöölt venekeelsele õppetööle.

Protestiks kooli sunniviisiliselt venekeelsele õppetööle üleviimise eest lõpetas Tartu saksakeelsetest linnajuhtidest Tartu magistraat kooli finantseerimise ja kool oli sunnitud tegevuse lõpetama 1893. aastal.

KirjandusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri