Vanasadam
Vanasadam (sadama kood: EE VAN) on AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluv reisisadam Tallinnas.
Sadama territoorium hõlmab 542 000 m2 maa-ala ja 759 000 m2 veeala.
Sadamas on 21 kaid üldpikkusega 3396 m. Suurim sügavus kai ääres on 10,7 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 230/160/300 m, laius 30,0/25,0/40,0 m, süvis 10%T.
TänapäevRedigeeri
Tänapäeval on Vanasadam kohandatud üksnes reisilaevade vastuvõtuks. Sadamas on 4 reisiterminali, neid kaidega ühendavad koridorid ning veeremlasti vastuvõtuks kairambid. Reisterminalid on tähistatud valmimise järjekorras tähtedega.
.JPG)
Vanasadamast lähtuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i parv- ja ro-ro-laevad Helsingisse ning Tallinki parvlaevad Stockholmi.
Ristluslaevade järjest suurenev hulk tekitas suvekuudel raskusi kõigi laevade mahutamisega kaide äärde, mistõttu ehitati väljapoole loodemuuli eraldi kruisilaevade kai.
A-terminalRedigeeri
- A-terminal teenindab Eckerö Line'i, Viking Line'i ja Moby SPL-i laevu.
D-terminalRedigeeri
- D-terminal teenindab Tallinki laevu.
AjaluguRedigeeri
Tallinn kui soodne sadamakoht oli tuntud juba 10. sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjaist on pärit kogunisti 7. sajandist eKr. Tallinna sadam, praegune Vanasadam, on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab mõõta aastatuhandetega. Loe Tallinna sadama ajaloost pikemalt siit.
Sadam on varem olnud Tallinna vanalinnale lähemal. Vanim sadamakai on endine Kaupmehe sild, praegune 12. kai. See on ka tänapäevase Tallinna reisisadama vanim osa, sest ainus Tallinnast lähtuv rahvusvahelise liini reisilaev Georg Ots sildus selle kai ääres juba 1980. aastail.
TerminalidRedigeeri
1990. aastal võeti parvlaeva Tallink jaoks kasutusele 13. kai ja Nord Estonia jaoks 9. kai. Tallinna-Stockholmi laevaliini jaoks ehitati B-terminal, mis nüüdseks on ümber ehitatud ja liidetud A-terminaliga. Kui vabanes Tallinna Laevaremonditehase territoorium Admiraliteedi basseini ääres ja sinna hakkasid sõitma kiirlaevad, ehitati C-terminal, millest nüüdseks on saanud Sadama turg.
Laevaliinide hulga suurenedes taandus 1990. aastatel üksikute kaide haaval kaubavedu reisijaveo ees, kuni ainsaks kaubaveoks jäi veoautode ja treilerite vedu parvlaevadel. Sadama laiendamisel järjest suuremate laevade vastuvõtuks on kinni aetud kanalid ning lammutatud sadama akvatooriumis olnud muulid. Kasutusele on võetud ka endise Tallinna Laevaremonditehase veeala Admiraliteedi bassein.
Pärast kiirlaevafirma Nordic Jetline tegevuse lõppu 2008. aastal jäi Admiraliteedi basseini ääres olev C-terminal kasutuseta ning liiklus basseinis jäi harvaks. Terminali ehitati Tallinna Jahtklubi ruumid ja ujuvkaide abil loodi 2010. aastal 60 kaikohta väikelaevadele. Vanasadama Jahisadam toimib väikelaeva- ja külalissadamana.
KruiisikaidRedigeeri
2004. aastal ehitati väljapoole Vanasadama veeala loodemuuli külge esimene kruiisikai. 2014. aastal valmis samas kõrval teine kruiisikai, mis avati uhiuue 330 m pikkuse kruiisilaeva Royal Princess sildumisega uue 421 m pikkuse kruiisikai äärde.
Vanasadam 2007. aastal
Tallinki parvlaevad Vanasadamas
D-terminalist lähtuv reisijakoridor
Admiral Senjavin Tallinna sadamas
Vaata kaRedigeeri
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vanasadam |
- Sadama 360° aeropanoraam / aerofoto
- 4. aprill 2012, Tuuli Jõesaar, TÄISMAHUS: Eesti vanim säilinud laev lebab rahapuudusel sügaval maapõues, Eesti Päevaleht, epl.ee
- *Eesti Kultuurfilmi ringvaade: Tallinna sadama ajalugu nr.8/9/, Eesti Kultuurfilm, 1935
- Vanasadam Sadamaregistris