Eckerö Line on Ahvenamaa laevakompanii Rederiaktiebolaget Eckerö tütarettevõte, mis korraldab parvlaevaliiklust liinil TallinnHelsingi.

Eckerö Line
Asutatud 1994 (kuni 1997 nimi Eestin Linjat)
Valdkonnad laevandus
Emaettevõte Rederiaktiebolaget Eckerö
Koduleht http://www.eckeroline.ee
Endine Eckerö Line'i laev Nordlandia

Eckerö Line on osa 1961 asutatud laevafirmast Rederiaktiebolaget Eckerö. Selle ettevõtte teine osa Eckerö Linjen korraldab parvlaevaliiklust liinil EckeröGrisslehamn. Samasse kontserni kuuluvad turismiettevõte Ålandsresor, bussifirma Williams Buss ja laevatehas Algots Varv AB. Rederiaktiebolaget Eckerö on ka teise Ahvenamaa laevafirma Birka Line'i enamusaktsiate omanik[1].

Rederiaktiebolaget Eckerö plaanis Tallinna-liini varakult. Esimesed läbirääkimised Eesti Merelaevandusega juunis 1989 jooksid liiva. Järgmine plaan sama aasta augustis – luua eestlastega ühisettevõte Oy Festonia Line Ab – jäeti kõrvale osalt Soome meremeeste ametiühingu vastuseisu tõttu. Septembris 1989 peeti läbirääkimisi ühe tollase Tallinna abilinnapeaga, ent pärast lähemat tutvumist Vanasadamaga lükati plaan edasi. Pärast Corbiere'i ostu sõlmis Rederiaktiebolaget Eckerö operaatorlepingu Inrekoga ja laev hakkas Tallinna–Helsingi liinil sõitma Inreko kaubamärgi New Estonian Line all. Järgmisel aastal tuli sellele liinile Roslagen ja Rederiaktiebolaget Eckerö kavandas laeva toomist Eesti lipu alla.[2] Ent Inreko ütles koostöölepingu üles ja moodustas 1994. aastal koos Eesti Merelaevandusega ühisettevõtte Eminre.

Eestin Linjat muuda

10. veebruaril 1994 asutasid Rederaktiebolaget Eckerö ja Birka Line Maarianhaminas ühise tütarettevõtte Oy Eestin Linjat Ab Ltd, mis saatis parvlaeva Alandia Tallinna–Helsingi liinile. Erinevalt ettevõtte sinikollasest värvikombinatsioonist kasutati Tallinna-liinil sinivalget. Ka laeva töötajate vorm sarnanes väga Eckerö Linjeni töötajate omaga. Uuel ettevõttel ei läinud hästi ning septembri keskel peetud kriisikoosolekul vahetati direktor välja.

Olukorra tegi veel halvemaks Estonia uppumine septembris 1994, mis mõjus kõigile parvlaevafirmadele. Samal ajal algas hinnasõda Tallinkiga, ent aasta lõpuks oli kahjumist hoolimata reisijate arv taastunud. Sügisel 1996 ostis Rederiaktiebolaget Eckerö tütarettevõtte Eestin Linjat Birka Line'ilt välja. Turu-uuring 1997. aastal näitas, et Eestin Linjat polnud õnnestunud nimi, sest ei märkinud küllalt selgelt reederi Soome päritolu. Seoses Nord Gotlandia ostuga 1997. kaaluti veelkord ettevõtte nime, seekord oli kõne all Nord Line. Kuid see nimi oli juba kasutuses ning seetõttu jäi nimeks Eckerö Line Ab Oy.[2]

Laevastik muuda

Laev Laeva tüüp Ehitusaasta Laevastikus alates Liin Kogumahutavus
brt
Lipp Märkused Pilt
Finlandia Kiire parvlaev 2001 2012 Tallinn–Helsingi 36 365   Soome  
Finbo Cargo Ro-pax-laev 2000 2019 MuugaVuosaari 22 152   Soome  

Endine laevastik muuda

Laev Ehitatud Aastad laevaliikluses Kogumahutavus Praegune staatus
Apollo 1970 1995–1999 6 480 Lammutati Türgis 2021. aastal.
Translandia 1976 2004–2014 13 867 Lammutati Indias 2014. aastal.
Nordlandia 1981 1998–2012 21 473 Alates 2016. aastast Almariya.

Eckerö Line omandas oma esimese (ja kaua ainsa) parvlaeva Nordlandia 1998. Nordlandia asendas mõlemad laevad Alandia ja Apollo, mis varem seda liini sõitsid.

2004. aasta mais ostis Eckerö Line ro-pax-laeva Translandia teiseks laevaks Helsingi–Tallinna liinile reisijate hulga suurenemise tõttu Eesti ja Soome vahel. Reisijate hulk suurenes sellepärast, et Eesti astus Euroopa Liitu.

Jaanuaris 2013 tõi Eckerö Line Tallinna–Helsingi liinile parvlaeva Finlandia (ex Moby Freedom), müüs Translandia ja suunas Nordlandia mõneks ajaks autoga reisijatele mõeldud liinile Tallinn–Vuosaari.

Juunis 2019 tõi Eckerö Line Muuga-Vuosaari liinile ro-pax-laeva Finbo Cargo.

Papenburgi laevad muuda

1990. aastail on Tallinna–Helsingi liinil sõitnud kolm Eckerö Linjenilt renditud sõsarlaeva: Jos L Meyer Werftis Saksamaal Papenburgis ehitatud parvlaevad Apollo, Roslagen ja Alandia. Apollo on sõitnud aastail 1991–1994 Tallinna–Helsingi liinil Eesti lipu all nimega Corbiere.

Papenburgis on ehitatud ka aastail 198291 Eckerö–Grisslehamni liinil sõitnud Eckerö, hilisem St. Ola.

Viited muuda

  1. Eckerö sai enemmistön Birka Linesta Helsingin Sanomat, 24. mai 2007 (vaadatud 17. novembril 2011)
  2. 2,0 2,1 Historien om den som kommer igen. Rederiaktiebolaget Eckerö 1961-2011. Ekenäs 2011. ISBN 978-952-92-8591-4 (rootsi keeles)

Välislingid muuda