Tallinn-Väikese raudteejaam

Tallinn-Väike ehk Tallinn-Väikese raudteejaam (saksa Reval-Kleinbahnhof), vanadel kaartidel ka Tallinn-Peajaam (vene Ревель-Главное) ja Willjandi Peawaksal (saksa Felliner Hauptbhf), on raudteejaam Tallinna Kesklinnas Kitseküla asumis.

Tallinn-Väikese raudteejaam
Tallinn-Väike jaama perroon.jpg
Tallinn-Väikese raudteejaam
Asukoht Juurdeveo tn 25
Koordinaadid 59° 24′ 45,8″ N, 24° 44′ 45,2″ E
Omanik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Platvormid 1
Avatud 1900

Tallinn-Väikese raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 4 kilomeetri kaugusel. Seal asub üks madal perroon (kõrgus 550 mm) pikkusega 150 m, mille ääres peatuvad kõik AS Elroni edelasuunalised reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi ja Rapla suunas). Jaamas on kokku 9 raudteed. Balti jaamast Tallinn-Väiksesse sõidab rong umbes 8–9 minutit. Piletihinnalt kuulub jaam I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[1]

Jaama juurde viib Pärnu maanteelt Juurdeveo tänav (kitsarööpmelist raudteed nimetati ka juurdeveoraudteeks). Pärnu maantee ääres kannavad nii trammi- kui ka bussipeatused Tallinn-Väikese nime.

AjaluguRedigeeri

 
Tallinn-Väike jaamahoone 1981. aastal
 
Jaamahoone Juurdeveo tänava poolt

Jaama nimi tuleneb sellest, et see oli Tallinna kõige olulisem kitsarööpmelise raudtee, millel nii raudtee kui ka veerem olid "väiksemad". Tallinn-Väikese raudteejaamast kulges raudtee edasi viaduktiga üle laiarööpmelise raudtee sadama suunas (vt Tallinn-Sadama raudteejaam), kuid reisirongidele oli see lõppjaam. 20. sajandi alguses oli kasutusel ka nimi Tallinna-Peajaam.

Rongid lõpetasid kitsarööpmelisel raudteel jaamani sõitmise 3. märtsil 1971 ning raudtee asendati laiarööpmelisega.

1. detsembril 1924 langes jaamas vanemkordnik Heinrich Lossmann.

Enne 2014. aastat sõitsid jaamas Edelaraudtee rongid, mille tegevuseks on raudteejaama kõrval tänini alles ka depoo koos oma haruteede võrguga.

JaamahooneRedigeeri

Jaamaga samal ajal rajati kahekorruseline paekivist jaamahoone koos varikatuse ja veetorniga. Pärast kitsarööpmelise raudtee sulgemist (1971) lammutati varikatus, kuid jaamahoone on säilinud. Säilinud on ka veetorn.[2]

Alates 1999. aastast on nii jaamahoone, kui ka Tallinn-Väike jaama veetorn arvel kultuurimälestisena.

DepooRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tallinn-Väike vedurite ringdepoo

Tallinn-Väikese vedurite ringdepoo valmis 1930. aasta novembris. Depoo oli algselt 12-kohaline, depoo ees oli pöördsild veduritele[3]. Praegu sealses piirkonnas töötav remonditsehh rajati 1994. aastal[4].

Praegu asub seal AS Edelaraudtee gruppi kuuluv remondiettevõte AS Ühinenud Depoode hallatav Tallinn-Väikese Diiselrongide ja -vedurite depoo (Kauba tänav 3A)[5].

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Balti jaam (Tallinn)
 
Tallinn-Väike
Liiva