Taigatihane
Taigatihane (Parus cinctus, sünonüüm Poecile cinctus) on linnuliik tihaslaste sugukonnas tihase perekonnas. Taigatihane on Eestis eksikülaline.
| Taigatihane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Tihaslased Paridae |
| Perekond |
Tihane Parus |
| Liik |
Taigatihane |
| Binaarne nimetus | |
|
Parus cinctus (Boddaert, 1783) | |
| Sünonüümid | |
|
Poecile cinctus | |
Levila
muudaTaigatihane on levinud hajusa kuni suhteliselt tavalise haudelinnuna Euraasia põhjaosas Skandinaavia kesk- ja põhjaosast läbi Siberi kuni Alaskani ja Kanada loodeosani. Ta on tihastest ainus liik, kes on levinud nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Taigatihane on paigalind. Eestisse on ta sattunud üksikutel kordadel, esmakordselt kohati teda Kablis 1977. oktoobris [1].
Välimus
muudaTaigatihane on põhjala karmide oludega kohastunud koheva sulestikuga, suure pea ja pika sabaga tihane. Üldpikkus 13,5–14 cm. Tal on tumepruun lagipea, laialt mustjaspruun kurgualune ja kaneelpruun selg. Põsed ja alapool valged, tiivasuled mustjad heledate servadega, kehakülgedel on pruunikas varjund.[2] Häälitsused on mitmekesised, paljud neist sarnanevad põhjatihase omadega. Laul on kähedavõitu "tsip tsjiep tsjiep" või lühike jada, nt "ptirie-lii, ptirie-lüü, ...".[3]
Elupaik
muudaTaigatihane asustab vanu kuuse-, männi- ja lehisemetsi ja tundrakaasikuid, sageli jõgede kaldametsi. Majandatavates metsades eelistab ta tihedaid okaspuistuid vanade puudega, mille tüvesid katab kõdu.[2]
Toitumine
muudaTaigatihase toiduks on putukad, teod, ämblikud ja seemned. Talvel külastab prügikohti ja lindude toidulaudu. Ta kogub aasta läbi rohkesti toiduvarusid. [2]
Pesitsemine
muudaTaigatihase pesitsusperiood on mais-juunis. Emaslind ehitab pesa puuõõnde maast kuni viie meetri kõrgusele. Pesitseb ka pesakastides. Pesa koosneb samblast ja rohust ning on tihedalt vooderdatud karvade ja jõhvidega. Kurnas on 4–11, tavaliselt 6–10 muna. Taigatihane pesitseb korra aastas. Vanalinnud on väga paiksed, nad püsivad oma territooriumil aasta läbi. Taigatihane talub edukalt Siberi –60 °C pakast. [2]
Viited
muuda- ↑ Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Tallinn: Estonian Academy Publishers, 1994, lk 211.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Harrap, S., Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers. London: Christopher Helm, 1996.
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 462.
Välislingid
muuda- Taigatihane andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Taigatihane |