Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.[1][2]

Saarte murdes ja läänemurdes on nimetatud ka sõnaga "tann", Lõuna-Eesti murretes tõrike, võru murdes tõrdu.[3]

Kirjeldus

muuda

Tõrs oli vanasti Eesti suurim laudnõu või ummik, suuremate tõrte (õlletõrte) kõrgus ja läbimõõt pealt kõikus 1 meetri ümber, allosa võis olla kõrgusest kuni 20 cm laiem. Tõrred olid harilikult jalgade ja kaaneta, eraldi tõrrejalal (raejalgadel) seisvad ning nende maht oli tavaliselt 200–300 liitrit. [4]

Tõrres hoiti soolvees liha, säilitati kapsaid, teravilja, tehti õlut, leotati pesu, pargiti nahka, vanutati riiet, tallis või laudas hoiti vett jne.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 321
  2. Tõrs. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 21. veebruar 2022.
  3. Tõrs. Väike murdesõnastik, vaadatud 18. veebruar 2022.
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda