Ava peamenüü

Tõnu Lauk

Eesti metallikunstnik
Tõnu Lauk aastal 2014

Tõnu Lauk (sündinud 5. juunil 1938 Tallinnas) on eesti metallikunstnik ja falerist.

Õpingud ja töökäikRedigeeri

Tõnu Lauk lõpetas 1958. aastal Tallinna 1. Keskkooli ja 1966. aastal kiitusega hinnatud diplomitööga cum laude Eesti Riikliku Kunstiinstituudi[1].

1966–1969 oli ta Paide Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi direktor. 1969–1972 oli Tõnu Lauk Tallinnas Kunstitoodete Kombinaadi metalliehistööateljee kunstiline juht. 1972–1978 töötas ta õppejõuna Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Hiljem on ta töötanud Tallinna Arsis ning 1995. aastast Ars-Juveelis.[2]

Aastast 1980 kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu.

LoomingRedigeeri

 
Heino Müller ja Tõnu Lauk

Tõnu Laugu kujundatud ja teostatud on arvukad Tallinna vanalinnas ja ning mujal Eestis asuvad sepised, muuhulgas restorani Nord kaksiktuulelipp ja rõduvõre (1973), Tallinnas Vana turg 1 asuva pakkhoone kaks tuulelippu (1989) ja Lühikese jala trepikäsipuu (1991), Soome firma Puolimatka Kirkkonummi õues asuvad tulepajad (1984) ning Rakvere linnuse õuevalgustid, sisevalgustid ja väravad.[3]

Rida 1971–88 loodud suurejoonelisi sepiseid on valminud koostöös Heino Mülleriga[4]. Muuhulgas valmis Laugu ja Mülleri ühistööna Tallinna Suur-Karja 8 hoone sepisvärav (1979), Pirita kloostri sepistatud väravad (1980), Lühike jalg 9 akna- ja väravavõred (1983), Niguliste kiriku Antoniuse kabeli väravate võred (1982), Edise mõisa Valge Hobu trahteri sepised (1982), Karja Keldri interjöörisepised (1972), Karika baari interjöörisepised (1978), Soome firma Puolimatka Kirkkonummi nõupidamissaali valgustid (1984) ning Narva Hermanni kindluse valgustid ja kaminad (1986).[3]

Tõnu Laugu loodud on filmis "Viimne reliikvia" kasutatud kostüümide metallist valmistatud detailid, muuhulgas sõjasulaste rõivaste pandlad ning Ivo Schenkenbergi kiiver ja turvis.

Eesti taasiseseisvumise järel on Tõnu Lauk kujundanud teenete- ja ametimärke. Tema kavandatud on ka vehklemisturniiri Tallinna Mõõk püsiauhinnad[3].

Tõnu Lauk on koostanud, kujundanud ja teostanud ajaloolise tarbekunsti näitusi.[3].

Ta on uurinud Ruhnu etnograafilist ainest ja asutanud saarele talumuuseumi.[3].

Tõnu Lauk tegeleb faleristikaga ja ta on tunnustatud koolilõpumärkide asjatundja.

IsiklikkuRedigeeri

Tõnu Laugu abikaasa on maali- ja polükroomse puidu restauraator Ene Tromp. Tõnu Laugul on eelmisest abielust sisearhitekt Malle Lauguga neli last. Tema tütar on näitleja Katariina Unt.

Ta on Üliõpilasselts Liivika liige.

ViitedRedigeeri

  1. Helme, Sirje (toimetaja). 1974. "Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut". Tallinn: Kunst. 116.
  2. Eller, Mart-Ivo (peatoimetaja). 1996. "Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 251.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Vilbaste, Marju (koostaja). 2000. "Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi biograafiline teatmik." 102–103. (ISBN 9985-78-044-2)
  4. Valk, Heinz."Tallinna sepad." Kultuur ja Elu, 1987/1, 28–32.