Suurlaht (laev)

Suurlaht (endise nimega Suurlaid) on algsest STB tüüpi kalalaevast ümber ehitatud õppelaev.

Õppelaev Suurlaht Pirita sadamas 2000. aastate algul

Laev on säilinud, kuid pole kasutusel.

AjaluguRedigeeri

Nõukogude aegRedigeeri

 
Suurlaid sisenemas Paljassaare sadamasse 1974.

Laev ehitati 1954. aastal Saksamaal Fürstenbergis sõjakahjude kompensatsioonina Nõukogude Liidule paaristraaleriks. Kokku ehitati aastail 1953–1955 69 STB (СТБ-71 ja СТБ-150) tüüpi laeva ja lisaks eelnevalt aastail 1951–1952 samalaadseid SMB tüüpi laevu veel 60.

1972. aastal sai kalalaevast Noorte Meremeeste Klubi õppelaev Suurlaid. Õppetegevusteks tuli laev mõnevõrra ümber ehitada. Olulisim töö oli laadruumi ehitatud kursantide kajut. Suviti tehti õppelaevaga tavaliselt praktikantidega 7–10-päevaseid merereise Eesti rannikul, sügiseti ja kevaditi mõnikord ka paaritunniseid lühisõite Tallinna lahel. Praktikantide ülesandeks olid laevatööd, roolivaht, masinavaht, köögitoimkond, tööd sildumisel ja öövaht. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul oli laeva kapten Ago Laak.

Taasiseseisvumise järgne aegRedigeeri

 
Suurlaht väljatõstetuna 2014. aastal

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal nimetati laev ümber Suurlaheks, sest Eesti Merelaevandusel juba oli ro-ro-laev nimega Suurlaid.

2000. aastal andis Eesti Haridusministeerium klubi laevastiku üle Tallinna Linnavalitsusele ja Suurlahte renditi sümboolse tasu eest Eesti Mereakadeemia Merekoolile. Alates 2002. aastast jäi Tallinna spordi- ja noorsooametile kuuluv laev sõidukõlbmatuna Pirita sadamasse unarusse seisma ja sellel hoidsid oma algatusel silma peal veel endised mereklubi töötajad. Suurlahe viimane kapten kuni Noorte Meremeeste Klubi sulgemiseni oli Erki Kuld.

2004. aastal ostis endise mereklubi tegevuse jätkamiseks moodustatud MTÜ Suurlahe 13 000 krooniga endale. Laevakere plaadistus vajas vahetamist, tekiplangutus oli mädanenud ja metallosad roostetanud nii, et tekk tilkus läbi. Noorte Mereklubi MTÜ-l olid plaanid laeva taastamiseks, kuid klubi rahastamine linna poolt lõpetati 2005. aastal ja asi jäi pooleli.

Hiljem tõsteti alus Lahesuu sadamas kaile ja jäi remondi ootel seisma. Laeva edasine saatus pole selge, kuid teadaolevalt pole teda plaanis maha kanda, vaid on üritatud leida rahalisi võimalusi ja toetust taastamiseks.

KirjeldusRedigeeri

PõhiandmedRedigeeri

  • pikkus 18,4 m
  • laius 5,2 m
  • süvis 2 m
  • veeväljasurve 60–70 t
  • mahutavus 38 brt
  • kiirus 7-8 sõlme
  • meeskond 5 põhiliiget + 10 praktikanti

IseloomustusRedigeeri

Suurlaht on teraskere ja terastekiehitisega, kuigi roolimaja on tegelikult puidust. Kontseptsioonilt on tegemist tüüpilise sõjajärgse Saksa ja üldisemalt läänemaailma merekindla kalapüügilaeva projektiga, mille väliskuju on säilinud.

Meeskonnale oli vööris 6-kohaline kajut ja laeva keskosas oli laadruumist ümber ehitatud 10-kohaline kajut praktikantidele. Ahtris asus masinaruum ja ahterpiik. Roolimaja oli puidust ja navigatsioonivahendid algelised. Vasakusse pardasse oli tekile ehitatud metallist kambüüsiputka. Paremasse pardasse oli tekile paigutatud aerupaat. Laeval oli 4-silindriline 80 hj peamasin 4NVD24 ja 1 abimasin. Peamasinaga oli kiiruseks 7–8 sõlme. Laeval oli ka 3 purje, millega oli võimalik saavutada kiiruseks u 5 sõlme. Mageveevarust piisas kuni nädalaks. Nõudepesuks kasutati merel sageli esmalt peamasina jahutusvett ja seejärel loputamiseks magevett. Algul oli laeva korpus värvitud roheliseks, hiljem 1990. aastate lõpul värviti ilmselt õppelaeva Juku eeskujul siniseks.

Mereklubi õppelaevana oli meeskonnas 4–6 täiskasvanut (minimaalselt kapten, mehaanik, pootsman, kokk) ja 10 alaealist praktikanti ehk jungat.

Vaata kaRedigeeri