Kommunikatsioon

(Ümber suunatud leheküljelt Suhtlus)

Kommunikatsioon ehk suhtlemine ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks, sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet. Mitmesuunalise kommunikatsiooni puhul ootab informatsiooni andja tagasisidet. Mistõttu peavad informatsiooni saajad mõistma, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada.

Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb kolm põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja, teade ehk tähendust omav märk, retsipient ehk teate saaja. Kommunikatsioon on võimalik erinevate märgisüsteemide abil, üheks neist on kõnekeel.

Kommunikatsiooni tasandidRedigeeri

  1. intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga
  2. interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine
  3. grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine
  4. massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast

Kommunikatsiooni analüüsimineRedigeeri

Kommunikatsiooni analüüsimiseks ja sõnumiteedastuse efektiivsuse mõõtmiseks leidub erinevaid viise, mille hulgas on nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. Kommunikatsiooni analüüsiks valitud meetodid ja vahendid sõltuvad paljuski sellest, millistes kanalites toimus sõnumi edastus:

  1. ülesande elluviimise eel püstitatud kommunikatsioonieesmärkide täitmine/mittetäitmine,
  2. meediamonitooring,
  3. sõnumi tagasisideküsimustikud,
  4. rahulolu-uuring,
  5. kommunikatsiooniaudit,
  6. maineuuring,
  7. sisekommunikatsiooni uuringud,
  8. uute partnerlussuhete tekke arv,
  9. kommunitseeritud aktsioonis osalejate arv/aktiivsus või nende tegevuse tulemus,
  10. veebilehe/kampaanialehe külastuste arv (unikaalsed külastused vs tervikkülastuste arv),
  11. aktsiooni/organisatsiooni sotsiaalmeediakanalite kasutajate (fännide) arv.

Taimed ja seenedRedigeeri

Kommunikatsiooni jälgitakse taime organismi siseselt, näiteks taime rakkude, samade taimede ja sugulastaimede, taimede ning mitte-taimede vahel, eriti juure tasandil. Taimed kommunitseerivad risoomi bakteri kaudu, seened ja putukad mulla kaudu. Neid infovahetusi juhivad süntaktilised, pragmaatilised ja semantilised reeglid, mis on võimalikud taimede detsentraliseeritud "närvisüsteemile". Sõna "neuron" pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab taimekiudu, ning hilisem uuring näitab, et enamik mikroorganismi taime kommunikatsiooni on neuroni-sugused[1]. Taimed kommunitseerivad ka õhu kaudu[2], kui neid herbivoorselt rünnatakse, millega omakorda hoiatatakse lähedalasuvaid taimi. Paralleelselt toodavad nad ise õhu kaudu levivaid osakesi, et meelitada ligi parasiite, kes neid herbivoore ründaksid. Stressiolukorras suudavad taimed genoomide üleselt, mille nad on pärinud oma vanematelt ja viidata vanavanemate või vana-vanavanemate genoomidele.

Seened kommunitseerivad, et koordineerida ja organiseerida oma kasvu ning arendada viljakehade kasvu. Seenelised kommunitseerivad teiste seentega, aga ka muude organismidega, näiteks bakteritega, ainuraksete eukarüootidega, taimede ja putukadega biokeemiliste ainete abil, mis tulenevad biootikast. Biokeemilised ained vallandavad seenelised organismid käituma väga konkreetsel viisil. Kui need samad keemilised molekulid ei ole osa biootilisest sõnumist, siis seeneorganism ei reageeri. See viitab, et seeneorganismid suudavad vahet teha nende molekulide vahel, mis on osa bioonilisest sõnumist ja mis ei ole. Seni teatakse viit peamist signaali saatvat molekuli, mis koordineerivad erinevaid käitumismustreid, näiteks filamentatsioon, paaritus, kasv ja patogeensus. Käitumise koordinatsioon ja signaali sisu tootmine saavutatakse tõlgendamise protsessis, mis lubab organismil vahet teha sama ja erineva, biootilise indikaatori, sarnase või erineva biootilisel sõnumil ning isegi eristada "müra", näiteks sarnased molekulid ilma biootilise sisuta.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Baluska, F.; Marcuso, Stefano; Volkmann, Dieter (2006). Communication in plants: neuronal aspects of plant life. Taylor & Francis US. p. 19. ISBN 3-540-28475-3...the emergence of plant neurobiology as the most recent area of plant sciences.
  2. an T. Baldwin, Jack C. Schultz (1983). "Rapid Changes in Tree Leaf Chemistry Induced by Damage: Evidence for Communication Between Plants". Science221 (4607): 277–279. doi:10.1126/science.221.4607.277.

VälislingidRedigeeri