Taktiilne kommunikatsioon

Taktiilne kommunikatsioon (ingl tactile communication) on taktiilne informatsiooni vahetamine ning selle kogemine kompimismeelega. Taktiilset kommunikatsiooni loetakse osaks mitteverbaalsest kommunikatsioonist (näoilme, silmside, kehahoiak ja liikumine, hääletoon, positsioneerimine rühmas jm).

Semiootik Winfried Nöth[1] peab taktiilset info vahetamist kõige primitiivsemaks kommunikatsioonivormiks. Taktiilne kommunikatsioon on kasutusel primitiivsetest elusolenditest inimeseni.

Inimese igipäevaelus on taktiilne kommunikatsioon näiteks lemmiklooma paitamine, teretamisel käe surumine või füüsiline intiimsus. Samuti on seda füüsiline vägivald. Kultuuriti on taktiilse kommunikatsiooni kasutamine ja tõlgendamine erinev.

Taktiilse kommunikatsiooni kasutamine, uurimine ja vahendamine kuulub paljude teoreetiliste ja praktiliste valdkondade juurde: semiootika, psühholoogia, antropoloogia, zooloogia, haridus, tehnoloogia jne.

Taktiilse kommunikatsiooni tehnoloogiad muuda

Üheks taktiilse kommunikatsiooni tehnoloogiliseks väljundiks on 1825. aastal loodud ja endiselt kasutusel olev pimedate punktkiri ehk Braille kiri, mille trükkimine nõuab tehnilist seadet.

Puutetundlike ekraanide tavakasutusse tulemisega on iga sellise seadme (nutitelefon, tahvelarvuti) kasutaja seotud taktiilse kommunikatsiooniga.

2015. aastal toob tehnoloogiafirma Apple turule uue taktiilse kommunikatsiooniga seotud seadme iWatch. Käekellana kantav seade võimaldab info edastaja ja vastuvõtja vahel imiteerida n-ö näpuga puudutamist ja vahendada südamelöökide taktiilset tunnetamist. Selline infovahetusvõimalus loob uue meediakanali. Näiteks võimaldab selline seade taaskasutusse võtta morsekoodi, mida vastuvõtja ei pea lugema ega kuulama, vaid kogeb seda kompimismeelega.

Probleemid mõistega "taktiilne" ja "haptiline" muuda

Inglise keeles kasutatakse mõisteid "taktiilne" (tactile) ja "haptiline" (haptic) sageli kõrvuti ja segamini. Mõlemad mõisted on samatähenduslikud, kuid pärit eri keeltest: taktiilne ladina keelest, haptiline kreeka keelest (kr ἅπτω, puudutan). Eesti keeles on normatiivselt kasutusel mõiste "taktiilne"[2].

Kommunikatsioonivormina peetakse taktiilset kommunikatsiooni samaväärseks haptilise kommunikatsiooniga (ingl haptic communication) või ka selle alla kuuluvaks.

Mõnes valdkonnas on "haptiline" võetud erialamõistena üle eesti keelde. Näiteks kognitiivses psühholoogias loetakse taktiilsust haptilise tunnetuse liigiks.

Viited muuda

  1. Winfried Nöth. "Handbook of Semiotics" (Bloomington, Indianapolis: Indiana Univ. Press 1990)
  2. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=taktiilne&F=M