Sisekommunikatsioon

Sisekommunikatsioon on organisatsiooni või asutuse sisene infovahetus.

Organisatsioonisisene ehk sisekommunikatsioon on demokraatlik, kahesuunaline, tasakaalustatud kommunikatsioon, kus mõjutamise asemel toimub personali kaasamine ja kommunikatsioonis osalemine. Selle tulemusena toimub töötajate väärtustamine organisatsioonis.

Sisekommunikatsioon

Demokraatlik, kahesuunaline, tasakaalustatud kommunikatsioon
Mõjutamise asemel kaasamine, osalemine
Omatöötaja väärtustamine organisatsioonis
Vastastikune usaldus juhtkonna ja töötaja vahel
Vastastikune usaldus alluvate ja ülemuste vahel
Omatöötajate muutumine headeks saadikuteks ja esindajateks väljaspool organisatsiooni

Sisekommunikatsiooni eesmärgid, kus organisatsiooni liige peab ennast tundma

vajalikuna
väärtustatuna
informeerituna

Sisekommunikatsiooni läbiviijad

Juht (kes on organisatsiooni eessuhtleja)
Kommunikatsioonispetsialist (suuremates asutustes korraldab igasuguse info liikumist)
Personalitöötaja
Koolitusspetsialist
Otsene ülemus
Lähimad kolleegid
IT-spetsialistid
Mitteformaalsed liidrid (staažikad, eakad, edukad jts)
Valvelauatädi või turvamees

Sisekommunikatsiooni vahendid ehk kanalid

Sisekommunikatsiooni takistavad tegurid

Vale kanal
Infomüra
Ebaregulaarsus
Liiga palju tasandeid info allika ja vastuvõtja vahel
Ebaselge sõnastus
Põhjuste, motiveeringu puudumine
Ülekohtune hinnang, ebatõene informatsioon
Tagasiside võimaluse puudumine

Sisekommunikatsiooni efektiivsust mõjutavad tegurid

Sisekommunikatsiooni efektiivsust mõjutavad mitmesugused tegurid, näiteks:

kommunikatsioonikliima. Edukaks kommunikatsiooniks oleks vaja, et töötajad räägiksid organisatsioonist samamoodi, sõnumid ei läheks vastuollu, töötajad oleksid adekvaatselt informeeritud ja hindaksid oma organisatsiooni avatuks;
kommunikatsioonivõrgustik, mis näitab kuidas me sõnumeid levitame. Kas võrgustik on funktsionaalne või disfunktsionaalne, milliseid norme ja reegleid kasutatakse ning kas sõnumeid segab tugev müra;
kommunikatsiooni hulk, mis näitab info hulka, mida inimesed on võimelised läbi töötama;
kommunikatsiooni suund, mis osutab info liikumise suunale. Näiteks ülevalt alla liikuv sõnum näitab juhtimistegevust, horisontaalselt liikuv sõnum inimestevahelist koostööd ja ülesminev info töötajate kaasatust ja rahulolu.

Info liikumise kriteeriumid

Ühiskonna ja organisatsiooni pideva muutumise tõttu on vaja infot operatiivselt edasi anda ja tagasi saada. Info liikumine peab olema:

õigeaegne või sisaldama ajalisi parameetreid: konkreetne info peab jõudma kohale kindlas ajavahemikus (kirjale peab vastama nt viie päeva jooksul)
minimaalsete moonutustega nii sissetuleva kui ka väljamineva info osas
kontrollitav, jälgitav

Näiteks mingisse keskkonda sisenemiseks peab töötaja end identifitseerima – see võimaldab juhtida ja jälgida keskkonna turvalisust.

ratsionaalne – vältima saajale ebaolulisi detaile.

Näiteks hakkab tööga hiljaks jäänud inimene vabanduskirjas pikalt selgitama, miks ta ei jõudnud tööd teha: viibis koosolekul, kus räägiti, kui oluline on jõuda oma tööga õigeks ajaks valmis.

kahesuunaline – kehtestatakse tagasiside andmise kord.

Infoblokeeringuid saab edukalt ennetada juhul, kui firmas on:

selge juhtimisstruktuur, mis määrab kindlaks töötajate alluvussuhted;
juhtkonnapoolne pidev töötajate suunamine, õpetamine ja kontrollimine eesmärgiga, et järgitaks loodud süsteemi;
juhtkonna poolt töötajatele sisse harjutatud süsteemsus täita korraldusi kohe või esimesel võimalusel;
väljatöötatud ja praktikas järgitav sisekultuur;
töötajatele teadvustatud ühised eesmärgid.

Kirjandus

Steiger, Rudolf "Inimesekeskne juhtimine", 1997.
Malberg, Kristi "Tahte tekitajad. Kuidas luua motiveeritud töökeskkonda?", 2005.
Past, Aune "Juhtimine ja suhtekorraldus", 2005. ISBN 9789949409464
Alas, R. "Juhtimise alused" Tln. 2004
"Info liikumise juhtimine", "Juhi käsiraamat 2", Äripäev 2003
Kirk, Joyce, 1999. "Information in organisations: directions for information management. – Information research, vol. 4, no. 3".

Välislingid

Claude E. Shannoni informatsiooniteooria lühikonspekt