Ava peamenüü

Slovaki Vabariik (1939–1945)

(Ümber suunatud leheküljelt Slovakkia vabariik (1939-1945))

Slovaki Vabariik (slovaki keeles Slovenská republika), ka Esimene Slovaki Vabariik (slovaki keeles Prvá slovenská republika) või Slovaki Riik (slovaki keeles Slovenský štát) oli riik, mis eksisteeris 14. märtsist 1939 kuni 8. maini 1945 Saksamaa nukurežiimina.

Saksamaa kasutas ära slovakkide rahvusliikumist ning kallutas Slovakkiat kuulutama välja iseseisvuse, andes mõista, et vastasel juhul annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile, nagu see oli enne 1918. aastat, kui nii Tšehhoslovakkia ja Ungari kuulusid Austria-Ungari keisririiki. Tšehhidest eraldi moodustasidki slovakid oma riigi, mille etteotsa sai president Jozef Tiso.

Slovakkia 1938 ja 1939. aastal

Selle territoorium vastas ligikaudu tänapäeva Slovakkia territooriumile, kuid ilma lõuna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, Böömi- ja Määrimaa protektoraadi, Kindralkomissariaadi (Saksamaa okupeeritud Poola alade) ning Ungari kuningriigiga.

23. märtsil 1939, ründas Ungari äsjaloodud Slovakkia riiki, vallutades 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suure Košice (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olid Austria-Ungari keisririigis varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlik Béla Kuni valitsuse oli sama aasta suvel puruks Rumeenia armee ja Slovakkia oli võtnud sega-asustusega alad enda kontrolli alla.

Slovaki vabariik pärast Poola alade liitmist

Slovaki vabariiki tunnistasid Saksamaa ja mitmed muud riigid, sealhulgas Hiina Vabariigi ajutine valitsus, Horvaatia Sõltumatu riik, El Salvador, Eesti, Itaalia kuningriik, Ungari kuningriik, Jaapani keisririik, Leedu, Mandžukuo, Mengjiang, Rumeenia kuningriik, Nõukogude Liit, Hispaania, Šveits ja Vatikan.

Teises maailmasõjasRedigeeri

  Pikemalt artiklis Slovakkia Teises maailmasõjas, Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas
  Pikemalt artiklis Slovakkia sissetung Poolasse (1939), Poola Teises maailmasõjas

Vastloodud Slovakkia armee sai enda käsutusse sakslaste poolt tšehhidelt ära võetud relvastuse. Teise maailmasõja alguseks koosnes Slovakkia armee kolmest jalaväediviisist, kes osalesid Wehrmachti sõjas Poola vastu. Slovakkide 1. ja 3. diviis hõivasid territooriumi, mis Tiso kinnitusel kuulusid õigusega Slovakkiale. Vastloodud Slovaki vabariik ühines rünnakuga ning Slovaki armee (armeegrupi Bernolák) koosseisus osales 3 diviisis üle 50 000 sõduri. Kuna Poola armee põhijõud olid hõivatud võitluses Saksa vägedega kaugemal põhjas, kohtasid slovakid Poola lõunapiiril vaid nõrka vastupanu ning kaotused jäid väikseks (37 surmasaanut, 114 haavatut ja 11 teadmata kadunut).

NSV Liidu vastu alustatud sõja alguses Idarindel kuulus Slovakkia armeekorpus Wehrmachti Väegrupp Süd koosseisu. 1942. aasta talvel sõdis slovakkide diviis Lvovi all ning Kiievi ja Miusa piirkonnas. Diviis osales Rostovi vallutamisel. Edasi võitles Slovakkia diviis Wehrmachti 1. tankiarmee koosseisus Kuubanimaal. Slovakid kaitsesid Stalingradi katastroofi järel Wehrmachti vägede taganemist Kaukaasiast ning sattusid Krasnodari all piiramisrõngasse.

 
Slovakkia 1944. aastal saksavastase ülestõusu ajal

Slovakkia ülestõusRedigeeri

1944. aasta augustis puhkes Slovakkias Ján Goliani juhtimisel saksavastane ülestõus, keskusega Banská Bystricas ning paljud Slovakkia armee sõdurid liitusid ülestõusnutega Kesk-Slovakkias. Saksa väegrupid tungisid Kesk-Slovakkia aladele ning desarmeerisid slovakkide Ida-Slovaki armee. Slovaki vastupanuliikumine mobiliseeris uue 1. Tšehhoslovakkia armee Rudolf Viesti juhtimisel, mille koosseisus oli ca 60 000 meest ja mida abistasid Liitlased erioperatsioonidega. Nõukogude Liit ei osutanud abi demokraatliku Slovakkia taastamiseks, Tšehhoslovakkia eksiilvalitsuse juhtimise all.

1944. aasta oktoobris algas Saksa 18. SS-Vabatahtlike Soomusgrenaderide Diviis Horst Wessel, Dirlewangeri SS-ründebrigaadi, 14. Relvagrenaderide SS-Diviisi, Wittenmayeri SS-lahingugrupi pealetung Slovakkia ülestõusnute vägedele ning 27. oktoobril 1944 vallutati Banská Bystrica. Ján Golian ja Rudolf Viest langesid vangi ja hukati.

Slovaki vabariigi legaalse olemasolu tühistasid Teise maailmasõja võitjad tagasiulatuvalt koos Müncheni kokkuleppe ja kõigi selle tagajärgede tühistamisega. Slovakkiast sai taas Tšehhoslovakkia osa.

Vaata kaRedigeeri