Skrunda vald
Skrunda vald (läti keeles Skrundas pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Skrunda linnaga ja Rudbārži, Nīkrāce, Raņķi, Snēpele ja Vārme vallaga ning Salduse piirkonna Zirņi ja Pampāļi vallaga.
| Skrunda vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Skrundas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 122,7 km² | |
Elanikke: 911 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,4 in/km² | |
| Keskus: Skrunda | |
 |
Valla pindala on 122,7 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1035 inimest. Valla keskuseks on Skrunda linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.[2]
Valla territoorium koosneb kahest osast. Suurem osa asub Venta jõe paremkaldal ja Skrundast lõunas ka vasakkaldal. Väiksem osa paikneb Skrunda linna ja Rudbārži valla vahel Skrunda kalatiikide ümbruskonnas.
Ajalugu Redigeeri
Skrunda valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Pikuļi mõis (Pikkuln), Niedre mõis (Needern) ja Savenieki mõis (Saweneen). Aastal 1935 oli valla pindala 280,2 km² ja seal oli 1087 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Airīte, Antuļi, Pumpuri, Skrunda ja Zirņi külanõukogud, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aasta hiljem sai Skrunda küla töölisasula staatuse. Sellega seoses likvideeriti Skrunda külanõukogu; osa sellest liideti Pumpuri külanõukoguga, teine osa aga Skrundaga, kus see moodustas Skrunda maaterritooriumi. Aastal 1957 liideti Skrunda külanõukoguga likvideeritav Pumpuri külanõukogu, aga aastal 1967 Raņķi külanõukogu kolhoosi Ziedonis alad. Aastal 1975 muudeti Raņķi külanõukogu ja Skrunda maaterritooriumi vahelist piiri. Aastal 1977 liideti osa Skrunda maapiirkonnast Rudbārži külanõukoguga.[4] 2009. aastast hakkasid valla alad kuuluma Skrunda piirkonda. Aastal 2010 jagati Skrunda maaterritoorium Skrunda linnaks ja Skrunda vallaks. Aastal 2021 liideti vald Kuldīga piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Raņķi ehk Plostnieki linnamägi, Vene mäe linnamägi ja Zantiņi talu elumaja.[5] Kohaliku kaitse all on Sīpoli muinaskalmed.[6]
Loodus Redigeeri
Suuremad jõed on Venta ja selle lisajõed Ciecere ning Ponakste.
Looduskaitse all on Pavāri paljand (osaliselt), Pankopi metsõunapuud, Pankopi suur tamm, Pankopi väike tamm, Ūbji pärn, Gobdziņi pank, Berģi tamm ja Ketleri paljandid, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuud. Osa vallast jääb Skrunda kalatiikide hoiualale, osa aga Venta ja Šķērvelise oru hoiualale.[7]
Asustus Redigeeri
Aastal 2011 elas vallas 940 lätlast, 27 venelast, 5 valgevenelast, 6 ukrainlast, 10 poolakat ja 38 leedulast.[8]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [9] |
|---|---|---|
| Bračas | mazciems | 12 (2005) |
| Ciecere | vidējciems | 87 (2021) |
| Jaunmuiža | vidējciems | 265 (2021) |
| Kušaiņi | vidējciems | 168 (2021) |
| Niedre | skrajciems | 20 (2005) |
| Plostnieki | mazciems | 36 (2005) |
| Pumpuri | mazciems | 68 (2005) |
| Rūnaiši | mazciems | 33 (2021) |
| Savenieki | skrajciems | 6 (2005) |
| Vēršmuiža | mazciems | 24 (2005) |
| Videnieki | mazciems | 19 (2005) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Gobdziņi pank
-
Skrunda kalatiigid
.jpg)
.jpg)
Viited Redigeeri
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Skrundas novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid Redigeeri
Skrunda vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis