Nīkrāce vald
Nīkrāce vald (läti keeles Nīkrāces pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Skrunda ja Rudbārži vallaga, Lõuna-Kuramaa piirkonna Kalvene ja Embūte vallaga ning Salduse piirkonna Nīgrande ja Pampāļi vallaga.
| Nīkrāce vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Nīkrāces pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 133,9 km² | |
Elanikke: 512 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,8 in/km² | |
| Keskus: Dzelda | |
 |
Valla pindala on 133,9 km². 2011. aasta seisuga elas seal 650 inimest. Valla keskuseks on Dzelda küla. [2]
Ajalugu muuda
Nīkrāce valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Alturpe mõis (Alturpen), Dižvormsāte mõis (Groß-Wormsahten), Briņķi mõis (Brinkenhof), Lēnase mõis (Lehnen), Lieldzelda mõis (Groß-Dselden), Mazdzelda mõis (Klein-Dselden), Lielnīkrāce mõis (Groß-Niekratzen) ja Tukumsi mõisa (Tuckumshof) maad. Aastani 1925 kandis vald Briņķi valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 91,6 km² ja seal oli 1784 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Nīkrāce, Lieldzelda ja Varoņi külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Nīkrāce külanõukoguga Varoņi ja Lēnase külanõukogu. Aastal 1959 liideti külanõukoguga Rudbārži külanõukogu Nīkrāce sovhoosi maad. Aastal 1966 liideti Rudbārži sovhoosi kuulunud alad Rudbārži külanõukoguga.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulus vald Skrunda piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Kuldīga piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Imuļi ehk Lēnase linnamägi, Lēnase kõrts, Lēnase muinaskalmed, Lēnase katoliku kirik ja selle orel, Dzelda ehk Dzelzgale linnamägi, Vormsāte linnamägi ning Nīkrāce ehk Upenieki linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Namdari mäe linnamägi.[6]
Loodus muuda
Suuremad jõed on Venta ja selle lisajõed Koja, Šķērvelis ning Lētīža. Valla idaosa asub Kursi madalikul, lääneosa aga Lääne-Kurzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht asub valla edelaosas (141,6 m).
Looduskaitse all on Lēģernieki paljand, Eži remmelgas, Šķērvelise rahn, Šķērvelise hiidrahn, Šķērvelise alamjooksu dolomiidipaljandid, Sudmaļkalni hiidrahn, Sudmaļkalni ehk Nīkrāce rahn, Zoslēni paljand ja Ātraiskalns, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuud. Valla idaosa jääb Venta ja Šķērvelise oru hoiualale.[7]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 580 lätlast, 10 venelast, 12 valgevenelast, 6 ukrainlast, 4 poolakat ja 32 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Alturpe | mazciems | 16 (2005) |
| Bērzkrogs | skrajciems | 20 (2005) |
| Dzelda | lielciems | 305 (2019) |
| Lēnas | vidējciems | 32 (2015) |
| Līce | mazciems | 20 (2005) |
| Maznīkrāce | mazciems | 10 (2005) |
| Nīkrāce | mazciems | 30 (2005) |
| Rogas | mazciems | 16 (2021) |
| Tukums | mazciems | 20 (2005) |
| Vormsāte | mazciems | 10 (2005) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Lēnase mõisa häärber -
Lēnase kirik -
Ātraiskalns -
Lēnase kõrts -
Lēģernieki paljand -
Šķērvelise dolomiidipaljand -
Dižvormsāte mõisa häärber
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Skrundas novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Nīkrāce vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis