Pampāļi vald (läti keeles Pampāļu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Zaņa, Kursīši, Zirņi, Novadnieki ja Nīgrande vallaga ning Kuldīga piirkonna Nīkrāce ja Skrunda vallaga.

Pampāļi vald

läti Pampāļu pagasts

Pindala: 122,7 km²
Elanikke: 507 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,1 in/km²
Keskus: Pampāļi
Tiik Zaņa jõel

Valla pindala on 122,7 km². 2011. aastal oli seal 717 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 521 inimest. Aastal 2011 elas vallas 583 lätlast, 12 venelast, 4 valgevenelast, 10 ukrainlast ja 108 leedulast.[2] Valla keskuseks on Pampāļi küla. Vallamaja asub aadressil Rūpniecības 1A.[3]

Valla aladel asusid varem Pampāļi (Gut Pampeln) ja Grāveļi (Gut Gravern) mõisad. Vald moodustati aastal 1921, mil selle alad Lielezere vallast eraldati.[4] Aastal 1935 oli Kuldīga kreisi kuuluva valla pindala 131,8 km² ja seal oli 2484 elanikku.[5]

Aastal 1945 moodustati Pampāļi vallas Zaņa, Pampāļi ja Venta külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Pampāļi külanõukoguga likvideeritav Venta külanõukogu.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald Salduse piirkonda.

Vald asub suuremalt jaolt Ida-Kurzeme kõrgustikul. Selle loodeosa jääb Kursi madalikule. Kõrgeim koht asub Auniņi lähistel (99,5 m). Valla suuremad jõed on Venta jõgi ja selle lisajõed Zaņa jõgi ning Ciecere jõgi.

Looduskaitse all on Plieņi paljand, Gravi kask, Stunguriņi saar, Jēkaupiņi tamm, Dzelmese Kivitamm, Dzelmese Tervisetamm, Pampāļi hobukastan ja Pampāļi park, lisaks veel kümme nimetut põlispuud. Valda jääb osa Sātiņi kalatiikide kaitsealast ning Venta ja Šķērvelise oru kaitsealast.[7]

Vallas on seitse küla. Valla keskuses Pampāļis (lielciems) oli 2022. aastal 342 elanikku. Ülejäänud külad on staatusega mazciems: Auniņi 56 elanikuga aastal 2005, Kalēji, Lukas 19 elanikuga aastal 2005, Pakalni 18 elanikuga aastal 2005, Pūteļkalns 35 elanikuga aastal 2005 ja Veldres 37 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Saldus novads, vaadatud 11.09 2022
  4. Valdības Vēstnesis - 1921.gada 22.oktobris
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda