Raņķi vald
Raņķi vald (läti keeles Raņķu pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Skrunda linnaga ning Skrunda, Rudbārži, Laidi ja Snēpele vallaga.
Raņķi vald | |
---|---|
läti Raņķu pagasts | |
Pindala: 46,8 km² | |
Elanikke: 351 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 7,5 in/km² | |
Keskus: Raņķi | |
Valla pindala on 46,8 km². 2011. aasta seisuga elas seal 480 inimest. Valla keskuseks on Raņķi küla. Piirkonna Raņķi teeninduspunkti vanem on Ritvars Stepanovs.[2]
Ajalugu
muudaRaņķi valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Raņķi mõis (Ranken), Vāre mõis (Wahrenhof), Allažase mõis (Allaschen) ja Jerase mõis (Irgen). Aastal 1935 oli valla pindala 151 km² ja seal oli 1631 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Raņķi ja Savenieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Raņķi külanõukoguga Pumpuri külanõukogu kolhoosi Ziedonis maad. Aastal 1962 liideti sellega likvideeritav Savenieki külanõukogu, ent kolhoosi Ziedonis maad liideti Skrunda maapiirkonnaga. Aastal 1975 muudeti Skrunda maapiirkonna ja Raņķi külanõukogu vahelist piiri. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu aladest Snēpele külanõukoguga.[4]
Nõukogude perioodil rajati valla aladele Skrunda radarijaam, mis demonteeriti aastal 1999.
Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulus vald Skrunda piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Kuldīga piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kapenieki muinaskalmed.[5] Kohaliku kaitse all on Kraķi muinaskalmed ja Kirikumäe nime kandev hiiepaik.[6]
Loodus
muudaSuurim jõgi on valla idapiiril voolav Venta jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Ēnava, Garūdene ja Lejējupe. Vald asub Kursi madalikul. Kõrgeim koht ulatub 50,6 m meetrit üle merepinna.
Looduskaitse all on üksteist nimetut põlispuud.[7]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 435 lätlast, 7 venelast, 10 valgevenelast, 3 ukrainlast, 1 poolakas ja 19 leedulast.[8]
Valla külad:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv [9] |
---|---|---|
Raņķi | vidējciems | 157 (2021) |
Smilgas | mazciems | 51 (2021) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Allažase mõisa häärber
-
Skrunda radarijaama sõjaväelinnak
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Skrundas novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.