Vikipeedia

Sirmium

Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis. Linna on esmamainitud 4. sajandil eKr ning algselt asustasid seda illüürlased ja keldid. 1. sajandil eKr vallutasid asula roomlased ja see sai seejärel Rooma provintsi Pannonia Inferior pealinnaks. Aastal 294 pKr kuulutati Sirmium üheks neljast Rooma keisririigi pealinnast. See oli ka pretoriaanide Illyricumi prefektuuri ja Pannonia Secunda provintsi pealinn. Sirmium paiknes Sava jõe ääres, praeguses Sremska Mitrovicas Vojvodina provintsis Põhja-Serbias. Serbia vabariik kuulutas selle koha aastal 1990 erilise tähtsusega arheoloogiliseks paigaks. Sremi piirkond on selle järgi nime saanud.

Keisripalee varemed Sirmiumis

Sirmiumis elas hinnanguliselt 100 000 inimest ja see oli üks oma aja suuremaid linnu. Kuid ajaloolane Colin McEvedy arvates elas seal vaid 7000 inimest, mis põhineb arheoloogilise paiga suurusel. Rooma sõdur ja ajaloolane Ammianus Marcellinus kutsus seda "linnade hiilgavaks emaks".

Ajalugu muuda

 
Sirmiumi lähedalt leitud kuldne Rooma kiiver; seda eksponeeritakse Vojvodina muuseumis Novi Sadis
 
Pretoriaanide Illyricumi prefektuuri kaart, 318–379, pealinnaga Sirmiumis
 
Sirmiumi makett külastuskeskuses Sremska Mitrovicas

Sirmiumi varemed seisavad tänapäeva Sremska Mitrovicas, 55 km Belgradist (Rooma Singidunum) läänes ja 145 km kaugusel Kostolacist (Rooma Viminacium). Arheoloogid on leidnud jälgi organiseeritud inimelust Sirmiumis 5000. aastast eKr. Linna on esmamainitud 4. sajandil eKr ning see oli esialgu asustatud illüürlaste ja keltidega (s.o pannoonia-illüüria amantiinide ja keldi skordiskidega). Triballide kuningat Syrmust peeti hiljem eponüümsekse Sirmiumi asutajaks, kuid juured on erinevad, ja kaks sõna sulandusid üheks alles hiljem. Nimi Sirmium ise tähendab "voolu", "voolavat vett", "märgala", viidates lähedalasuvale jõele, kui naabruses on Sava, ladina Savus.

Koos skordiskide kui liitlastega võttis Rooma prokonsul Marcus Vinicius Sirmiumi 14. aasta paiku eKr. 1. sajandil pKr omandas Sirmium Rooma kodanike koloonia staatuse ning muutus tähtsaks sõjaliseks ja strateegiliseks keskuseks Pannoonia provintsis. Rooma keisrid Traianus, Marcus Aurelius ja Claudius II Gothicus valmistusid sõjakäikudeks Sirmiumis.

Aastal 103 jagati Pannoonia kaheks provintsiks: Pannonia Superior ja Pannonia Inferior, ning Sirmium sai viimase pealinnaks.

Aastal 296 reorganiseeris Diocletianus Pannoonia neljaks provintsiks: Pannonia Prima, Pannonia Valeria, Pannonia Savia ja Pannonia Secunda, ning Sirmium sai Pannonia Secunda pealinnaks. Ta ühendas need Noricumi ja Dalmaatsiaga, et rajada Pannoonia diötsees, mille pealinn oli samuti Sirmium.

Aastal 293, seoses tetrarhia loomisega, jagati Rooma keisririik neljaks osaks; Sirmium kerkis üheks neljast Rooma keisririigi pealinnast (teised olid Trier, Mediolanum ja Nikomeedia) ja oli keiser Galeriuse pealinn. Pretoriaanide prefektuuride loomisega aastal 318 oli Illyricumi prefektuuri pealinnaks Sirmium, jäädes selleks aastani 379, kui lahutati pretoriaanide Illyricumi prefektuuri läänepoolne diötsees, Pannoonia (sealhulgas Sirmium), ja ühendati pretoriaanide Itaalia prefektuuriga oletatava nimega Illyricumi diötsees. llyricumi idaosa jäi eraldi prefektuuriks Ida-Rooma keisririigis, selle uus pealinn oli Thessaloníki.

4. sajandist oli linn tähtis kristluse keskus ja Sirmiumi piiskopi asupaik. Sirmiumis peeti viis kirikukogu. Linnas olid ka keisripalee, hipodroom, rahapaja, areen ja teater, samuti palju töökodasid, avalikke saunu, templeid, avalikke paleesid ja luksusvillasid. Antiikajaloolane Ammianus Marcellinus kutsus seda "linnade hiilgavaks emaks".

Sirmiumi rahapaja oli Salona rahapaja ja hõbedakaevandustega Dinaari mäestikus seotud Via Argentaria kaudu.

4. sajandi lõpus läks Sirmium gootide võimu alla ja hiljem annekteeriti taas Ida-Rooma keisririiki. Aastal 441 vallutasid Sirmiumi hunnid; see jäi rohkem kui sajandiks erinevate hõimude kätte, nagu idagoodid ja gepiidid. Lühikest aega oli Sirmium gepiidide riigi keskus ja kuningas Kunimund vermis seal kuldmünte. Pärast 567. aastat läks Sirmium Ida-Rooma keisririigile. Avaarid vallutasid ja hävitasid linna aastal 582.

Rooma keisrid muuda

 
Kolm kuldset Sirmiumi lähedalt leitud kiivrit, Vojvodina muuseum Novi Sadis.

Kümme Rooma keisrit sündis selles linnas või lähiümbruses:

Viimane ühendatud Rooma keisririigi keiser, Theodosius I (378–95), sai keisriks Sirmiumis. Usurpaatorid Ingenuus ja Regalianus kuulutasid end keisriteks samuti selles linnas (aastal 260) ja paljud muud Rooma keisrid veetsid mõnda aega Sirmiumis, sealhulgas Marcus Aurelius, kes võis linnas kirjutada osa oma kuulsast teosest "Meditationes".

Kuulsad elanikud muuda

 
Traianus Decius, esimene romaniseerunud illüürlane, kes sai Rooma keisriks (249–51), sündis Budalia külas Sirmiumi lähedal
  • Marcus Aurelius, Rooma keiser (161–180), kasutas Sirmiumi elupaigana Pannoonia sõjalise kampaaniate vahel 170–180
  • Maximinus, Rooma keiser (235–238), valitses Sirmiumist.
  • Herennius Etruscus, Rooma keiser (251), sündis Sirmiumis.
  • Hostilianus, Rooma keiser (251), sündis Sirmiumis
  • Traianus Decius, Rooma keiser (249–251), sündis Budalia külas Sirmiumi lähedal.
  • Ingenuus, Rooma keiser (260), kuulutas end keisriks Sirmiumis.
  • Regalianus, Rooma keiser (260), kuulutas end keisriks Sirmiumis.
  • Claudius II Gothicus, Rooma keiser (268–270), sündis Sirmiumis ja veetis enamuse oma elust seal.
  • Quintillus, Rooma keiser (270), sündis Sirmiumis
  • Aurelianus, Rooma keiser (270–275), sündis Sirmiumis ja kuulutati seal ka keisriks.
  • Probus, Rooma keiser (276–282), sündis Sirmiumis.
  • Maximianus Herculius, Rooma keiser (285–310), sündis Sirmiumi lähedal.
  • Galerius, Rooma keiser (305–311), valitses tetrarhia ajal tseesarina Sirmiumist (293–296).
  • Crispus, Rooma keisririigi tseesar. Kuulutati aastal 317 Sirmiumis tseesariks.
  • Constantinus II, Rooma keisririigi tseesar. Kuulutati aastal 317 Sirmiumis tseesariks.
  • Vetranio, Rooma keiser. Kuulutas end keisriks Sirmiumis (aastal 350).
  • Constantius II, Rooma keiser (337–361), sündis Sirmiumis.
  • Gratianus, Rooma keiser (367–383), sündis Sirmiumis.
  • Theodosius I, Rooma keiser (378–395). Sai keisriks Sirmiumis.
  • Valerius Licinius, Pannoonia diötseesi prefekt residentsiga Sirmiumis (308–314).
  • Apricanus, Pannonia Secunda provintsi prefekt residentsiga Sirmiumis (355).
  • Mesala, Pannonia Secunda provintsi prefekt (373).
  • Petronius Probus, prefekt Sirmiumis (374).
  • Aurelius Victor, Pannonia Secunda provintsi prefekt (369) ja "Rooma ajaloo" autor kuni Julianus Apostata valitsusajani.
  • Leontios, prefekt Sirmiumis (426).

Vaata ka muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sirmium&oldid=6291005"