Sikuti (ka sikuska või tirk) on õngpüünis röövkalade püügiks, enamasti talvel jääaugust. On nimetatud ka ahunaõng, mänguõng, tilbutamise õng[1].

Eesti

muuda

Oli 19. sajandil kasutusel põhiliselt Peipsi ümbruses ja Kagu-Eestis, hiljem levis kogu Eestis[2].

Sikuti koosnes kahest konksust, kalakujulisest läikelehest, nöörist ja kadakasest varrest. Konksud ja läikeleht olid jäigalt ühendatud. Kisadega konksud tehti raudtraadist. Läige valati tinast või taoti vasest, harva ka hõbedast. Nöör valmistati enamasti valgetest jõhvidest, mille ots seoti läikelehe külge[1]. Nööri põhiosa mähiti ümber konksvarre ning see jooksis kala näkkamisel järele. Sikutit tuli liigutada üles–alla, kuni kala konksu haaras. Põhiliselt püüti ahvenat, haugi, siiga jt.

Kasutamine

muuda

Sikuti on tuntud suurel alal Lääne-Siberist Lääne-Euroopani. Tänapäeval kasutavad sikutit peamiselt kalasportlased ja harrastuspüüdjad[2].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 266

Välislingid

muuda