Und on elussöödaga õngpüünis, millel on nööri külge kinnitatud üks kuni kolm konksu[1].

Eestis olid kasutusel harkund ja ketasund ning unnapüük toimus enamasti talvel jääaugust. Unnaga püüti eelkõige haugi, koha, lutsu ja ahvenat nii merel kui sisevetel. Talvel kinnitati und jääaugu kohale kepi külge, suvel kaldavaia külge. Avaveepüügil varustati und ujukiga, mis kinnitati ankruga veekogu põhja. Pikk kanepi- või linanöör on keriti unnahargile või unnakettale, millelt see kala näkkamisel kergesti maha jooksis. Unnakonksusid võeti kaasa ja hoiti unnatuusti küljes, mis oli nööriga kinni seotud õletuust. Talvel otsiti unda ja tõmmati ta jää alt välja unnakoogu abil[2].

20. sajandi alguses unnapüük vähenes, nüüd tegelevad sellega vaid harrastuskalurid[1].

Vaata ka

muuda

Kasutatud allikad

muuda
  • EE 10. köide, 1998.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 316
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn. AS Pakett trükikoda. Lk 226

Välislingid

muuda