Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Sigtuna asub Mälari järve ääres ajaloolises Upplandi piirkonnas. Viikingiajal oli Rootsi poliitiline ja kaubanduskeskus Mälari järves Björkö saarel asunud Birkas. Sigtuna asutas 11. sajandi alguses Rootsi kuningas Olaf Skötkonung ja see sai kiiresti suureks kaubanduskeskuseks ja sadamaks, 10.11. sajandil kandus keskus üle järve kaldal asunud Sigtunasse. Sigtuna asukoht oli kaubanduseks soodne, kuna järv on väinaga ühendatud Läänemerega, asudes 60 km kaugusel rannikust. Sigtuna oli ühenduspunktiks Skandinaavia mandriosa ja Soome, Karjala, Novgorodimaa, Eestimaa, liivlaste maa, Pommeri ja Saksimaaga. Sigtuna oli ka ristiusu leviku keskuseks Rootsis, alles 12. sajandi alguses viidi peapiiskopi residents üle Uppsalasse.

Sigtuna hävitamineRedigeeri

 
Storagatan
  Pikemalt artiklis Sigtuna hävitamine

Kirjalikud ajalooallikad mainivad Sigtuna põletamist "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187. aastal. Arheoloogilised väljakaevamised pole linna (ulatuslikku) põletamist kinnitanud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Q37276725.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  • И́горь Па́влович Шаско́льский, Сигтунский поход 1187 г., Из книги: Борьба Руси против крестоносной агрессии на берегах Балтики в XII-XIII вв. Л. “Наука”. 1978.