Seriaalkonstruktsioon

Seriaalkonstruktsioonideks nimetatakse lausemalle tingivaid ning liitöeldisena käsitletavaid finiitverbiühendeid – üksik- ja perifrastilisi verbe ning mõningaid liikumisverbide ühendeid (eelkõige minema-verbi ühendid).

Prototüüpsel seriaalkonstruktsioonil on järgmised omadused.

• Verbid käituvad klausis (klaus tähistab mis tahes sündmust väljendavat struktuuri) nagu üks öeldis: verbitarind tervikuna viitab ühele sündmusele. Vormiliselt on seriaalkonstruktsiooni tunnuseks ühine subjekt (ma lähen vaatan: ma lähen - ma vaatan) ja enamasti on ka teised argumendid ühised.
• Verbidel on samad morfoloogilised markerid, nt isiku, arvu jms märkimiseks, vrd: läks vaatas.
• Suulises keelekasutuses on jälgitav seriaalkonstruktsiooni üheverbilise lause intonatsioonile vastav intonatsioon, mis erineb klauside järjendi intonatsioonist.
• Iga verb on iseseisev (morfoloogiline) üksus, koos töötavad nad aga ühtse süntaktilise tervikuna, mis on klausi funktsionaalne tuum.
• Seriaalkonstruktsioon on üheklausiline ja selle osistel ei ole süntaktilisi sõltuvusmarkereid.
• Seriaalkonstruktsioonide hulka ei loeta ka muid süntaktiliselt seotud verbide ühendeid, mille osiseid ei saa sellisel kujul olla iseseisvad öeldised (näiteks liitsed ajavormid).

Eesti keele seriaalkonstruktsioon ei kuulu tuuma leviku ulatuse poolest, vormiliselt aga vastavad need ühendid kõigile ülal esitatud tingimustele. Eesti keele seriaalkonstruktsiooni kindel vormiline tunnus ongi ühine argumentstruktuur, mille määrab ühendi viimane verb.

Ilona Tragel on moodustanud neli rühma:

• minema-esikkomponendiga indikatiivsed verbiühendid: Ma lähen annan vanaemale teed. Poiss läks hüppas üle kivi;

• imperatiivsed ühendid, mille esiosaks on mine või tule: Mine too käterätik siia! Tule tee mulle süüa;

• liikumisverb jooksma ei ole finiitsetes verbiühendites sama produktiivne nagu näiteks minema ja tulema: Jooksen toon su saunalina ära;

• ühendid, milles mine ei ole enamasti enam verbivorm. Need tarindid lauses tavaliselt liitöeldist ei moodusta, mine funktsiooniks paistab olevat teatava hinnangulisusega eitus: Mine tea, mis tal plaanis on. Mine sa riidle, tuleb veel kallale.

Lisaks verbidele minema ja tulema on eesti keeles kasutusel samaaegselt verbiühendid verbidega käima ja võtma: Käib teavitab uudist kõigile tuttavatele. Võta tee seda kohvi.

Verbi minema, tulema, käima ja võtma liituvad tahtlikku sihipärast tegevust väljendavate verbidega kahest-kolmest verbist koosnevaks finiitverbiühendiks, millel on ühine argumentstruktuur. Kolmest verbist koosneva ühendi kaks esimest verbi on tavaliselt minema ja käima: Ma lähen käin toon poest leiva ära.

Seriaalkonstruktsioonide liigid

Tüpoloogid on seriaalkonstruktsioone liigitanud mitmel alusel. Alexandra Aikhenvald on seriaalkonstruktsioonid jaganud koostisosade omaduste ja kokkukuuluvuse alusel järgnevalt:

• asümmeetrilised: konstruktsioonid, milles üks verb on nn avatud klassi verb, teine osis aga valitakse mingi tunnuse alusel nn suletud klassi verbide hulgast (minema, tulema, võtma, andma);

• sümmeetrilised: konstruktsioonid, mille mõlemad liikmed valitakse avatud klassist, arengusuund on neis pigem leksikaaliseerumisele või idioomi tekkimisele;

• ambientsed: verbiühend, milles üks verb toimib teist kirjeldavana, sarnaselt viisimäärusega.

T. Givon on seriaalkonstruktsioonid jaganud maailma keeltes grammatiseerumise perspektiivis viide tüüpi:

• käänet ja/või rolli markeerivad;

• ``kokku`` leksikaliseerunud;

• deiktilisust-sihilisust markeerivad;

• aega-aspekti markeerivad;

• evidentsiaalsust ja episteemilisust markeerivad.

Grammatiseerunud imperatiivivormid

Käskiva kõneviisi vormidest on grammatiseerunud sellised seriaalkonstruktsioonid, mille moodustavad "täislauselised" verbid ning mille esikkomponendiks on sageli minema ja tulema verbide imperatiivi ainsuse vorm, näiteks: Mine kata laud ära! Ma ei näe lugeda, mine too mu prillid siia! Tule istu meie sekka!

Kuid sellised vorme leidub ka mitmuslikes käskudes, näiteks: Tulge tooge tööd ära! Minge koristage tuba ära! Minge vaadake, kuhu see memm nii kauaks jääb!

Grammatiseerunud imperatiivivorme kasutatakse ka tuleviku väljendamiseks, mis on seletatav käsu olemusega – käsk on alati suunatud tulevikku, näiteks: Mine vaata Tommi uus korter üle!

Nende vormide abil saab väljendada ka pehmeid käske, mis kõlavad pigem üleskutsetena, näiteks: Lähme otsime sinu kinda üles. Lähme ehitame lumememme.