Sergius III
Sergius III oli paavst 904–911. Ta oli 119. paavst.
Sergius III | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 29. jaanuar 904 |
Valitsemisaja lõpp | 14. aprill 911 |
Eelkäija | Leo V |
Järeltulija | Anastasius III |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | 14. aprill 911 |
Surmakoht | Rooma |
Sergius (Sergio) sündis Roomas. Ta oli Benedictuse (Benedetto) poeg ja pärines aristokraatlikust suguvõsast.
Paavst Marinus I ordineeris Sergiuse alamdiakoniks, Stephanus V diakoniks (kardinaldiakon), Formosus aga Caere piiskopiks. Sergius osales jaanuaris 897 Roomas toimunud laibasinodil, kus tühistati Formosuse otsused ja tema poolt läbi viidud ordinatsioonid. Sinodi otsusega jäi Sergius ilma piiskopi ametist ja pühitsusest ning Stephanus VI ordineeris ta preestriks.
Pärast paavst Theodorus II surma valisid Stephanus VI pooldajad Sergiuse detsembris 897 Lateraani basiilikas paavstiks, kuid Spoleto hertsogi Lamberto nõudel pidi ta ametist loobuma. Paavst Johannes IX ekskommunitseeris Sergiuse 898 toimunud Rooma sinodil, kuna Sergius ei soostunud laibasinodil osalemise eest andestust paluma, mistõttu ta pidi siirduma eksiili.
Kui vastupaavst Christophorus haaras 903 Roomas võimu, tuli Sergius eksiilist tagasi ja tungis Spoleto hertsogi Alberico I abil Rooma.
"Liber Pontificalis" ja Cremona kroonik Liutprand märgivad, et Sergiusel oli mitteametlik suhe Tuscolo krahvi ja konsuli Teofilato I (Theophylactus) tütre Maroziaga ning neil sündis 910. aasta paiku poeg Giovanni (Johannes), kellest sai hiljem paavst Johannes XI ("Liber Pontificalis": Johannes, natione Romanus ex patre Sergio papa). Krahv koos oma abikaasa Teodoraga olid Sergius III ajal mõjukamad isikud Roomas.
Paavstiks saamine
muudaSergius III valiti paavstiks jaanuaris 904 Stephanus VI toetajate poolt ja pühitseti ametisse 29. jaanuaril. Ta oli Formosuse järel teine varem ekskommunitseeritud isik, kes sai paavstiks.
Sergius III pidas oma ametiaja alguseks detsembrit 897, mistõttu tema arvates pidasid vahepealsel ajal valitsenud paavstid Johannes IX, Benedictus IV, Leo V ja Christophorus seda ametikohta ebaseaduslikult.
Leo V mõrvamine
muudaSergius III lasi paavstiks saanult Castel Sant' Angelo kindluses kägistada surnuks oma eelkäija Leo V ja vastupaavst Christophoruse.
Laibasinodi otsuste kehtestamine
muudaSergius III tühistas 898 toimunud Rooma ja Ravenna sinodite otsused, mis olid kuulutanud kehtetuteks laibasinodi korraldused. Sergius III viis jõusse laibasinodi korraldused, mille alusel tunnistati Formosuse ordinatsioonid ja otsused kehtetuteks. Sergius III kohustas, et Formosuse poolt ordineeritud vaimulikud tuleb uuesti ordineerida.
Suhted Konstantinoopoli patriarhiga
muudaTroonipärijat ihaldanud Bütsantsi keiser Leo VI otsustas 9. jaanuaril 906 abielluda neljandat korda, kuid Konstantinoopoli patriarh Nikolaos I Mystikos taunis keisri abielu Zōē Karbōnopsinaga ja leidis, et see on kanoonilisele õigusele mittevastav.
Patriarh soovis saada toetust ka Roomast, kuid Sergius III saatis Konstantinoopolisse legaadid, kes andsid õiguse keisrile, kuna tema eelmised abikaasad olid surnud loomulikku surma, mistõttu patriarh tagandati samal aastal ametist ja saadeti eksiili. Catholic Encyclopedia järgi eemaldas patriarh paavsti nime diptühhonist, kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi aga eemaldati hiljem diptühhonist hoopis tema järeltulija Anastasius III nimi.
Suhted Itaalia piiskoppidega
muudaSergius III toetas Ravenna peapiiskoppi Johannest, kelle alasid ründas Istria markkrahv.
Teoloogilised otsused
muudaSergius III teatas gallikaani piiskoppidele saadetud kirjas, et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast.
Munklus
muudaAquitaine'i hertsog Guillaume I andis 910 rajatud Cluny kloostri Sergius III jurisdiktsiooni alla.
Uued piiskopkonnad
muudaSergius III asutas mitu Briti piiskopkonda.
Uued kardinalid
muudaSergius III ajast on teada 6 uut kardinali. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid Anastasius III, Lando ja Johannes X.
- Anastasius (Anastasio)
- Christophorus (Cristoforo)
- Chrysogonus (Crisogono)
- Ildebrandus (Ildebrando)
- Johannes (Giovanni)
- Lando (Landone)
Sergius III kultuuriloos
muudaSergius III taastas laibasinodi ajal maavärinas hävinenud Lateraani basiilika.
Ta oli esimene paavst, keda on kujutatud müntidel.
Surm
muudaSergius III suri Roomas 14. aprillil 911 ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus
muuda- Louis Duchesne: Serge III et Jean XI. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rome" 33, 1913: 25–64.
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
muuda- Artikkel Sergius III kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Sergius III kohta. (inglise keeles)
- Sergius III dokumendid.
- 10. sajandi kardinalid.
Eelnev Leo V |
Rooma paavst 904–911 |
Järgnev Anastasius III |