Johannes IX
|
See artikkel räägib paavstist; Konstantinoopoli patriarhi kohta vaata lehekülge Johannes IX (Konstantinoopoli patriarh). |
Johannes IX (ladinapäraselt Ioannes IX) oli paavst 897 või 898–900. Ta oli 116. paavst.
| Johannes IX | |
|---|---|
| Valitsemisaja algus | detsember 897 või jaanuar 898 |
| Valitsemisaja lõpp | jaanuar 900 |
| Eelkäija | Theodorus II |
| Järeltulija | Benedictus IV |
| Sünnikoht | Tivoli |
| Surmakuupäev | jaanuar 900 |
| Surmakoht | Rooma |
Johannes (Giovanni) oli sündinud Tivolis ja ta oli Rampoalduse (Rampoaldo) poeg. Johannes sai benediktiini mungaks. Paavst Formosus ordineeris ta kardinaldiakoniks, Salvador Miranda andmetel ka preestriks.
Paavstiks saamine
muudaTheodorus II surma järel valisid Stephanus VI toetajad Lateraani basiilikas detsembris 897 paavstiks Caere piiskopi Sergiuse. Formosuse toetajad valisid Johannes IX kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks jaanuaris 898, Salvador Miranda järgi aga detsembris 897. Johannest toetas ka Spoleto hertsog Lamberto.
898. aasta Rooma sinod
muudaJohannes IX pidas aprillis 898 Roomas sinodi, kus tühistati laibasinodi otsused ja kohustati Formosuse poolt ordineeritud vaimulikel põletama laibasinodi tõttu tehtud otsused, mille alusel olid nad loobunud oma ametitest.
Sinod tunnistas Formosuse ordinatsioonid ja muud otsused kehtivateks, erandiks oli vaid Arnulfi kroonimine Frangi keisriks, mida peeti "barbaarseks." Sinod keelas ka piiskoppide asumise teise piiskopkonna etteotsa. Sinodi otsuse alusel tühistati taasordineerimised ja keelati kohtupidamine surnud isiku üle.
Sinodil kuulutati kanoonilisele õigusele mittevastavaks ka Bonifatius VI paavstiks saamine.
Sinod otsustas, et paavst tuleb valida piiskoppide ja vaimulike poolt Rooma senati ning kodanike palvel, kuid ta tuleb pühitseda ametisse Frangi keisri saadikute juuresolekul.
Sinodi otsuse alusel ekskommunitseeriti kuus laibasinodil osalenud Stephanus VI toetanud vaimulikku, sealhulgas ka Caere piiskop Sergius, kes pidid minema eksiili. Ülejäänud laibasinodil osalenud vaimulikud said patukahetsuse järel andestuse.
Ravenna sinod
muudaJohannes IX pidas Rooma sinodi järel Ravennas sinodi, kus keiser Lamberto juuresolekul kinnitati Rooma sinodi otsused. Paavst kuulutas Lamberto Frangi keisriks. Ravenna sinodi otsuse alusel võis iga Rooma vaimulik ja kodanik apelleerida Frangi keisrile.
Suhted Konstantinoopoli patriarhiga
muudaJohannes IX tunnustas Konstantinoopoli patriarhi Antonios II Kauleast. Ta kinnitas patriarh Ignatios I-st toetanud metropoliit Stylianosele, et Rooma tunnustab patriarhidena Ignatios I, Photios I-st (tema teist ametiaega), Stephanos I-st ja Antonios II Kauleast.
Suhted gallikaani piiskoppidega
muudaJohannes IX ennistas Langres' piiskopiks Stephanus VI poolt tagandatud Argrine'i.
Privileegid Monte Cassino kloostrile
muudaJohannes IX kinnitas märtsis 899 Monte Cassino kloostri privileegid.
Misjon
muudaJohannes IX saatis Määrimaale peapiiskop Johannese ja kaks legaati, kuid Baieri piiskopid taunisid paavsti otsust.
Uued kardinalid
muudaJohannes IX ajal oli 5 uut kardinali. Tema ajal said kardinalideks hilisem paavst Leo V ja vastupaavst Christophorus.
- Christophorus (Cristoforo)
- Guido
- Leo (Leone)
- Petrus (Pietro)
- Stephanus (Stefano)
Surm
muudaJohannes IX suri Roomas jaanuaris 900, Salvador Miranda järgi millalgi jaanuari ja mai vahelisel perioodil ning maeti Rooma Peetri kirikusse. "Liber Pontificalise" järgi valitses ta 3 aastat ja 15 päeva. Miranda oletab ajaloolane Wendy Reardonile toetudes, et paavst võidi mõrvata Teodora Teofilatti korraldusel.
Kirjandus
muuda- J. N. D. Kelly. The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
muuda- Artikkel Johannes IX kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Johannes IX kohta. (inglise keeles)
- Johannes IX dokumendid.
- 9. sajandi kardinalid.
| Eelnev Theodorus II |
Rooma paavst 897 või 898–900 |
Järgnev Benedictus IV |