See artikkel räägib paavstist; Konstantinoopoli patriarhi kohta vaata lehekülge Johannes X (Konstantinoopoli patriarh).

Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914928. Ta oli 122. paavst.

Johannes X
Sünninimi Giovanni Cenci, Giovanni da Tossignano
Valitsemisaja algus märts või aprill 914
Valitsemisaja lõpp mai 928
Eelkäija Lando
Järeltulija Leo VI
Sünnikuupäev 860
Sünnikoht Tossignano
Surmakuupäev 2. juuli 929 ?
Surmakoht Rooma

Johannes (Giovanni Cenci, Giovanni da Tossignano) oli sündinud 860. aasta paiku Tossignanos ja ta oli Johannese (Giovanni) poeg. Salvador Miranda andmetel pärines ta Cenci suguvõsast ja tal oli vend Petrus (Pietro).

Johannes ordineeriti Bolognas diakoniks, kuid ta tegutses Ravennas, kust ta saadeti mitmel korral erinevate ülesannetega Rooma.

Johannes valiti 900. aasta paiku Bologna piiskopiks (Johannes III), kuid teda ei pühitsetud ametisse. 905–914 oli ta Ravenna peapiiskop (Johannes XII), kuid tal tekkis probleeme Istria markkrahviga, mistõttu paavst Sergius III pidi tema kaitseks välja astuma. Sergius III määras ta 907. aasta paiku kardinalpreestriks.

Cremona krooniku Liutprandi väitel oli Johannes diakonina Tuscolo krahvi Teofilato I abikaasa Teodora armuke.

Paavstiks saamine muuda

Johannes X valiti paavstiks märtsis või aprilli algul 914 arvatavasti Tuscolo krahvi ja konsuli Teofilato I ning Rooma aadli toetusel, kes soovisid võimekamat kirikupead.

Kroonik Liutprandi väitel mõjutas tema saamist paavstiks krahvi abikaasa Teodora tahe, kes oli soovinud oma armukesele mõjukamat ametikohta ja tahtis ta tuua oma mõjupiirkonda. Johannese valimist toetas ka Itaalia kuningas Berengar Frioolist.

Johannes X pühitseti ametisse 15. mail 914.

Suhted keisriga muuda

Johannes X kroonis detsembris 915 Rooma Peetri kirikus Frangi keisriks Itaalia kuninga Berengari. See jäi ajaloos viimaseks korraks, kui paavst kroonis Frangi keisri.

Sõda araablastega muuda

Johannes X organiseeris Tuscolo krahvi Teofilato I, Itaalia kuninga Berengari, Capua krahvi Landolfo ja Spoleto hertsogi Alberico I-ga sõjalise liidu, et võidelda Itaaliat rüüstanud araablastega.

Liitlasväed piirasid 915 kolm kuud Garigliano jõe suudmes asunud araablaste tugipunkti ja lõid seejärel araablasi otsustavas lahingus. Johannes X võttis isiklikult sõjakäigust araablaste vastu osa, olles Johannes VIII järel teine paavst, kes osales sõjakäigul.

Suhted Saksamaaga muuda

Johannes X saatis 916 Hohenaltheimi riigipäevale legaadiks Orte piiskopi Petruse, kes tunnustas Saksa kuningana Konrad I-st.

Suhted Horvaatiaga muuda

Johannes X andis 925 Horvaatia kuninga tiitli vürst Tomislavile, kelle paavsti legaat kroonis kuningaks.

Paavst kirjutas Tomislavile saadetud kirjas, et Gregorius I ei pakkunud anglosaksi valitsejatele mitte ainult kristlust, vaid ka kultuuri ja haridust.

Suhted Spoletoga muuda

Johannes X suhted Spoleto hertsogi Alberico I-ga halvenesid, mistõttu paavsti väed paavsti venna Petruse juhtimisel asusid sõjakäigule Spoleto hertsogiriigi vastu ja pidasid hertsogi vägedega Ortes lahingu, kus hertsog võis erinevatel andmetel hukkuda.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga muuda

Johannes X taastas 923 Konstantinoopoli patriarhi Nikolaos I Mystikosega normaalsed suhted. Patriarh taunis 912 paavsti, kuna Sergius III oli tunnustanud Bütsantsi keisri Leo VI neljandat abielu, mida Bütsantsi vaimulikud pidasid kanoonilisele õigusele mittevastavaks.

Suhted gallikaani piiskoppidega muuda

Johannes X tunnustas 915 Narbonne'i peapiiskopina Agiot.

Ta tunnustas 920 Louvain'i piiskoppi, keda toetas ka Lääne-Frangi kuningas Charles III.

Ta andis viikingite rünnakute all kannatanud Roueni ja Reimsi peapiiskoppidele nõu.

Ta kinnitas 925 Vermandois' krahvi Herbert II nõudel tema 5-aastase poja Hugues de Vermandois' Reimsi peapiiskopiks.

Liturgilised otsused muuda

Joihannes X keelas kirikuslaavi liturgia kasutamise.

Munklus muuda

Johannes X kinnitas 928 Cluny kloostri reeglid ja rõhutas, et klooster on paavsti jurisdiktsiooni all.

Ta kinnitas Fulda ja San Gallo e Subiaco kloostrite privileegid.

Uued kardinalid muuda

Johannes X määras 4 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Leo VI.

  1. Gregorius (Gregorio)
  2. Leo (Leone, Leo VI)
  3. Leo (Leone)
  4. Sergius (Sergio)

Johannes X kultuuriloos muuda

Johannes X lasi kaunistada laibasinodi ajal hävinud, kuid Sergius III ajal taastatud Lateraani basiilikat.

Tema ajal taastati araablaste poolt hävitatud Monte Cassino klooster.

Tagandamine ja surm muuda

Johannes X kavatses pärast keiser Berengari surma anda keisrikrooni Arles'i krahvile Hugues'le, kuid Tuscolo krahvi Teofilato I tütar Marozia pidas tema saamist keisriks endale ja oma uuele elukaaslasele Toscana markiile Guidole poliitiliselt ebasobivaks.

Marozia ja Guido organiseerisid Roomas ülestõusu, mille käigus süüdistati paavsti venda Rooma prefekti Petrust selles, et ta lubas ungarlastel tungida Itaaliasse. Petrus tapeti 927. aasta lõpus (J. N. D. Kelly järgi) või 928 ("Catholic Encyclopedia" järgi) Lateraani palees paavsti silme all.

Marozia tagandas mais 928 Johannes X ametist ja tema käsul saadeti paavst Castel Sant' Angelo vanglasse, kus ta lämmatati kroonik Liutprandi järgi padjaga surnuks (Salvador Miranda järgi 2. juulil 929, "Catholic Encyclopedia" järgi suri ta 928). Kroonik Flodoard de Reims arvas, et Johannes X suri ängistusest.

Johannes X maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus muuda

  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Liverani: Giovanni da Tossignano. Macerata, 1859.
  • Raffaele Savigni: Sacerdozio e regno in età post-carolingia: L'episcopato di Giovanni X, arcivescovo di Ravenna (905–914) e papa (914–29). Rivista di storia della chiesa in Italia 46, 1992: 1–29.
  • Raffaele Savigni: Giovanni IX da Tossignano, arcivescovo di Ravenna (papa Giovanni X) e i suoi rapporti con la corte ducale spoletana. M. Tagliaferri, Ravenna e Spoleto: i rapporti tra due metropoli. Imola, 2007: 215–246.

Välislingid muuda

Eelnev
Lando
Rooma paavst
914928
Järgnev
Leo VI