Benedictus IV
Benedictus IV oli paavst 900–903. Ta oli 117. paavst.
Benedictus IV | |
---|---|
Valitsemisaja algus | mai või juuni 900 |
Valitsemisaja lõpp | august 903 |
Eelkäija | Johannes IX |
Järeltulija | Leo V |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | august 903 |
Surmakoht | Rooma |
Benedictus (Benedetto) oli sündinud Roomas. Ta pärines aristokraatlikust suguvõsast ja oli Mammoluse (Mammalus) poeg. Paavst Formosus ordineeris Benedictuse preestriks.
Paavstiks saamineRedigeeri
Benedictus IV valiti paavstiks mais või juunis 900 Formosuse toetajate poolt.
Suhted Frangi keisrigaRedigeeri
Benedictus IV kroonis 22. veebruaril 901 Frangi keisriks Louis III Pimeda, kuid 902 võitis Itaalia kuningas Berengar Frioolist Louis'd ja sundis ta Itaaliast lahkuma.
Suhted Aasia piiskoppidegaRedigeeri
Benedictus IV saatis kirja Amasya piiskopile Malakenosele, kelle araablased olid Amasya piiskopkonnast minema kihutanud.
Suhted gallikaani piiskoppidegaRedigeeri
Benedictus IV kinnitas 31. augustil 900 peetud Rooma sinodil Argrine'i Langres' piiskopi ametisse ja andis talle palliumi. Ta pani Reimsi peapiiskopi Foulques'i mõrvarid kirikuvande alla.
Suhted Itaalia piiskoppidegaRedigeeri
Benedictus IV toetas Napoli piiskopi Athanasius II surma järel Sorrento piiskopi Stephanuse saamist Napoli piiskopiks (Stephanus III).
MunklusRedigeeri
Benedictus IV andis Fulda kloostrile ja teistele kloostritele privileege.
Uus kardinalRedigeeri
Benedictus IV ajal sai kardinaliks diakon Christophorus (Christophoro).
Benedictus IV kultuuriloosRedigeeri
Kroonik Flodoard de Reims andis talle hüüdnime "Suur."
SurmRedigeeri
Benedictus IV suri Roomas augustis 903 ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Kirikuloolane J. N. D. Kelly oletab, et paavsti võisid mõrvata Berengari käsilased, kuid ajaloolised tõendid selle kohta puuduvad.
KirjandusRedigeeri
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
VälislingidRedigeeri
Eelnev Johannes IX |
Rooma paavst 900–903 |
Järgnev Leo V |