Seloodid

Seloodid olid võitlusliku kallakuga, puristlik ja Rooma-vastane judaismi sekt, mis ootas messia (kuninga) saabumist, kelle valitsusaeg pidi kestma tuhat aastat.

Seloodid alustasid tegevust pärast Herodes Suure surma 4 eKr.

Messia kuningriigi pealinnaks pidi saama Jeruusalemm.

Aastal 66 sooritas üle 900 seloodi enesetapu, et mitte langeda Rooma võimude kätte.

Jeesus ja seloodidRedigeeri

Jeesuse suhtumine selootidesse pole otsestest allikatest teada. Mõned ajaloolased (Reimarus, Kautsky, Eisler) on pakkunud välja, et Jeesus oli seloot või vähemalt selootide pooldaja.[1] See vaade eeldab, et Jeesuse jüngrid olid need, kes ta patsifistlikule teele ümber juhatasid. Jeesuse tõelist revolutsioonilist olemust tõendaks pühakiri vaid sellega, et tema jüngrite hulgas oli Siimon Selootes (Lk 6:15, Mt 10:4, Mk 3:18, Ap 1:13), kes oli suure tõenäosusega seloot[2] ja keda Jeesus sellepärast ligi võis tahta hoida, aga ka sellega, et Luuka 22:36 ütleb Jeesus oma jüngritele, et nood oma kuued maha müüks ja nende asemel mõõgad ostaksid. Luuka 12:51 ütleb Jeesus: Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.[3]

Teised ajaloolased nõustuvad Jeesuse revolutsioonilisusega ideedemaailmas, ent heidavad kõrvale pildi Jeesusest kui seloodist.[4] Selline nägemus olevat nende arust vastuvõetamatu Jeesuse vägivallatu (Mt 26:52) ja tolerantse poliitika taustal. Jeesus sallis ka juute, kes töötasid Rooma maksukogujatena (Mk 2:15-17) ja kuulutas oma vaenlaste armastamise tähtsust (Mt 5:44, Lk 6:27-31, 35).

Ka Juudas kuulus selootide parteisse.

ViitedRedigeeri

  1. Brandon, S. G. F. Jesus and the Zealots. (1967). The Zealots: The Jewish Resistance against Rome. Manchester. 
  2. "Jeesuse kaksteist apostlit". (Mt 10:4 kommentaarium). piibel.net. Vaadatud 5.11.2021.
  3. Rhoads, David Zealots. (1992). The Anchor Bible Dictionary. Kd. Volume 6 (Si-Z). The United States of America. Lk 1043-1054, 1052. 
  4. Hengel, M. (1971). Was Jesus Revolutionary?. Philadelphia.