Esseenid, olid väike (mõni tuhat liiget) ja kinnine judaistlik usulahk Palestiinas 2. sajandil eKr – 1. sajandil pKr.

Esseenid olid vastuolus Jeruusalemma preesterkonnaga, nad ei tunnustanud ohverdamist ega templiteenis­tusi. Neil oli dualistlik, valguse ja pimeduse vastandamisest lähtuv maailmakäsitus, maa­ilma lõppu ja messiat oodates elasid nad kõrbes range korra ja kombestikuga kinniste kloosterkogukondadena (Qumrān).

Esseenide elukorraldus on tugevasti mõjutanud algkristlust.[viide?]