Siimon Kananaios

Siimon Kananaios (Mt 10:4, Mk 3:18), tuntud ka kui seloot Siimon, Siimon Selootes (Lk 6:15, Ap 1:13) või õigeusu kiriku püha Siimon Innukas, oli üks Jeesuse Kristuse kaheteistkümnest jüngrist. Siimon Kananaiost tuleb eristada Kristuse vennast Siimonist ja Siimon Peetrusest.

Püha Siimon, ikoonimaal (1720)
"Apostel Siimon" Peter Paul Rubensi seeriast "Kaksteist apostlit"

Siimonit on mainitud sünoptilistes evangeeliumites ja Apostlite tegude jüngrite loetelus. Nendes Uue Testamendi kirjalikes allikates ei ole välja toodud täpsustavaid detaile, mistõttu on ajaloolise tõenäosuse kontekstis Siimonist väga keeruline rääkida. Arvatakse, et ta oli pärit Kaanast või Galliast.[1]

Siimoni lisanimi Selootes (Zelotes) tuleb mõningate tõlgenduste kohaselt sõnast zealot ja tähendab 'suurt innukust ja püüdlemist'.[2][3][4] Teiste tõlgenduste kohaselt ei ole Kananaiose puhul tegemist perekonnanimega ega Selootese puhul tegemist lisanimega, vaid Kananaios tähendab heebrea keeles 'vabadusvõitlejat', 'selooti'.[5] Seloodid olid võitlusliku kallakuga Rooma-vastane puristlik sekt, kes alustasid tegevust 4. sajandil eKr ja kes tegelesid aktiivselt uue messia saabumise ootamisega.[2][6]

Siimon idakirikus muuda

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus tuntakse Siimonit püha Siimon Innukana. Mõningates õigeusu või kopti koolkondades peetakse teda samaks isikuks Kaana Nathanaeliga, keda on mainitud Johannese evangeeliumi 1. ja 21. peatükis ja keda omakorda peetakse mõningates koolkondades üheks Bartolomeusega. Vahel peetakse õigeusklike või koptide hulgas Siimonit üheks ka Kaana pulma peigmehega.[2] Viide nende isikute üks olemisest pühakirjas puudub.

Johannese evangeeliumi kohaselt olid Kaana pulma kutsutud teiste külaliste seas ka Jeesus, Jeesuse ema Maarja ja jüngrid. Kui veinist tuli puudus, tegi Jeesus oma esimese imeteo ja muutis ääreni täidetud anumates oleva vee veiniks (Jh 2:1-11). Idakiriku tõlgendustes võib sattuda loo jätku peale, mille kohaselt olevat Siimon imeteost ajendatuna pulmapeo ja kodu maha jätnud, et järgneda Jeesusele Kristusele kui tõelisele jumalale. Sellega seletatakse ka Siimoni nimesaamislugu, kus Siimon sai oma innukusest ajendatuna lisanime Selootes, mis mõningate tõlgenduste järgi võib tähendada 'innukas'.[4][3]

Püha Siimoni tähtpäevad muuda

Rooma traditsiooni kohaselt meenutatakse Siimonit 28. oktoobril, mis on pühitsetud Siimonile lisaks ka Juudas Tadeusele. See on Inglismaa Kiriku kalendris märgitud pidupäeva staatusega.[7] Kopti kirikus tähistatakse Siimoni tähtpäeva 10. mail.[8]

Simunapäev muuda

Eestis tähistatakse simunapäeva Rooma traditsiooni kohaselt 28. oktoobril, mis on rahvakalendris vähetuntud püha. Simunapäevaga on seotud vanasõna, mis tähendab ära maa ja vete külmumise: "Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni." Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.[9]

Simuna kihelkond ja kirik muuda

Simuna kihelkond ja kirik Eestis Lääne-Virumaal on pühitsetud Siimonile ja Juudas Tadeusele.[10] Simuna Siimona ja Juuda kirik ehk Püha Siimoni kirik asub Simuna alevikus.

Viited muuda

  1. Cornelius a Lapide, Argumentus Epistoloe St. Pauli di Romanos, ch.16.
  2. 2,0 2,1 2,2 Peretto, E. (1992). "Simon". Encyclopedia of the Early Church. Kd II. Great Britain. Lk 780.
  3. 3,0 3,1 Akroasis (10. mai 2019). "Science of the Saints, 10 May, The Holy Apostle Simon the Zealot". akroasis.org. Vaadatud 04.11.2021.
  4. 4,0 4,1 Ilves, Jüri. "Püha Siimon Innukas". Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku koduleht. Vaadatud 04.11.2021.
  5. "Jeesuse kaksteist apostlit". Piibel.net. 10:4 kommentaarid 1997. aasta piiblis. Vaadatud 4.11.2021.
  6. Rhoads, David. (1992). "Zealots". The Anchor Bible Dictionary. Kd Volume 6 (Si-Z). United States of America. Lk 1043-1054. {{raamatuviide}}: parameetris |köide= on üleliigne tekst (juhend)
  7. "The Calendar". The Church of England homepage. Vaadatud 04.11.2021.
  8. "Simon and Jude Thaddeus, Apostles". Saints Resource. 2017. Vaadatud 04.11.2021.
  9. "Simunapäev - 28. oktoober". Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA. Vaadatud 4.11.2021.
  10. Soomre, Mati (28.10.2013). "Täna on Simunapäev". Maaleht. Vaadatud 04.11.2021.