Ava peamenüü
Sekstant 1923. a Eesti teenistuses. Ahtris meremärgid.

Sekstant oli Bakan-tüüpi hüdrograafialaev, mis oli teenistuses ka Eesti Veeteede Valitsuses. Laev oli aktiivses kasutuses väga pikka aega.

AjaluguRedigeeri

Sekstant ehitati 1859. aastal Inglismaal Vene Balti laevastikule koos kolme sõsarlaevaga.

1870. aastal osales laev pikemal ekspeditsioonil erinevatele meredele.

1897. aasta septembris tõsteti Sekstandi abiga veest välja mais 1790 Aegna saare juures madalikule sõitnud (ja seal meeskonna poolt põlema pandud) 74-kahurilise rootsi sõjalaeva Riksens Ständer kahur ja ankur. Neist püstitati 19. sajandi lõpus mälestusmärk Tallinna Estonia puiesteele Tallinna Reaalkooli kõrvale.

1910. aastal laeva kapitaalremonditi.

Aastal 1918 jäi Sekstant Jääretkest Tallinna maha ja selle hõivasid sakslased, kes andsid laeva hiljem edasi Eesti võimudele. Aastail 1918-1940 oli Sekstant Veeteede Valitsuses meremärkide panija. Lisaks oli Eestis teenistuses tema sõsarlaev Kompass.

1940. aastal võtsid okupatsioonivõimud Sekstandi üle ja laev osales Nõukogude-Saksa sõjas, läbides ühtlasi 1941. aasta Juminda miinilahingu 4. konvoi koosseisus.

Laev lammutati arvatavasti 1952. aastal. Seega oli laeva teenistusiga pisut vähem kui 100 aastat.

KirjeldusRedigeeri

Laeva andmed:

  • Pikkus 39,6 m
  • Laius 6,1 m
  • Süvis 2,6 m
  • Veeväljasurve maksimaalne 284 t
  • Kiirus 12 sõlme
  • Sõidukaugus 800 miili (8 sõlmega)

Algselt olid laeval ka kahvelpurjed ja seetõttu liigitati ta laevastikus kuunarite hulka. Laeval oli tolle aja kohta pisut ebatavaline purjejahilik kaldvöör.