Ava peamenüü

Segarassid (vastandina nn. "puhastele rassidele") on täpselt piiritlemata inimkonna alajaotused, mis põhinevad inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. Segarassidesse kuuluvateks nimetatakse tavakasutuses neid inimesi, kes ei kuulu väliste tunnuste alusel vaid ühte "puhtasse rassi", s.t. näiteks nn. mongoliidide (ehk "kollase rassi"), nn. europiidide ("valge rassi") või nn. negriidide ("musta rassi") hulka. Mõned peavad inimeste jaotamist rassidesse ja segarassidesse pseudoteaduseks, geenravimite loojad peavad aga siiski arvestama rassiliste iseärasustega.

Nõukogude antropoloogilised alajaotusedRedigeeri

Vastavalt ühele Nõukogude perioodil ametlikult tunnustatud ning Nõukogude antropoloogide poolt enamlevitatud teooriale eksisteeris algselt kolm "puhast" põhirassi (europiidne, mongoliidne ja negriidne) ning segarassid tekkisid nende põhirasside hilisema "segunemise" tulemusel.

Europiidide ja mongoliidide segunedes tekkinud uurali ja lõunasiberi rass on esimese järgu tunnuste poolest mõlema põhirassi vahepealne. Mõlemat rassi iseloomustavad lamedavõitu nägu esiletungivamad põsenukid, madalam ninajuur, vähem etteulatuv nägu ja kiduram habemekasv kui europiididel. Uurali rassil on suhteliselt hele nahk, väike nägu, lühike nina ja nõgus nina selg, kasv keskmine või alla keskmise. Uurali rassi uurali tüüpi on Lääne-Siberis, laponoidset tüüpi on saamid. Lõunasiberi rassil on tumedam nahk, ninaselg enamasti kumer ning nägu suur, sellesse kuuluvad on lühipealised ja keskmist kasvu. Asustab peamiselt Kasahstani ja Kirgiisiat

Europiidide ja negriidide segunedes on tekkinud etioopia ja lõunaindia rass: neil inimestel on tume nahk, kuid negriididega võrreldes vähem krässus juuksed, kitsam nina ja kitsamad huuled. Etioopia rassi erijooned on pisut heledam, punaka tooniga nahk, pikk kasv, kitsas nägu ja kumer, allapoole otsaga nina. Asustab Aafrikas Niiluse ülemjooksu ja Etioopiat. Lõunaindia rassil on juuksed enamasti lainelised, kasv suhteliselt väike ja väike nägu. Asustab Lõuna-Indiat ja osalt Sri Lankat

Nii mongoliidse kui ka negriidse põhirassi tunnused on kuriili ja polüneesia rassil. Kuriili rass paistab silma eelkõige lopsaka habemekasvu poolest. Juuksed lainelised, tumedad nahk hele või tõmmu huulte paksus keskmine, kasv võrdlemisi väike. Polüneesia rassil on habemekasv vähesem, näo laius keskmine, ninajuur kõrgem, huuled tavalisest paksemad, kasv suur. Asustab Vaikse ookeani saari Polüneesias ja Mikroneesias.

Nn. "segavereliste" nimetusiRedigeeri

  • Mulatid - mustanahalise ja valge segavereline järglane
  • Mestiitsid - valge ja indiaanlase segavereline järglane
  • Sambod - mustanahalise ja indiaanlase segavereline järglane
  • Kvarteroonid - valge ja mulati segavereline järglane

Kasutatud kirjandusRedigeeri