Seeboden am Millstätter See

Seeboden am Millstätter See
sl	Jezernica
	Vaade Millstatti järvelt
Pindala	44,4 km² (2018)
Elanikke	6418 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 49′ N, 13° 31′ E
	Asend Spittal an der Drau ringkonnas

Seeboden am Millstätter See (sloveeni: Jezernica) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Omavalitsusala ulatub Millstatti järve läänekaldalt Spittal an der Drauni. Põhjas ulatub see Tschiernocki mäeni (2088 m), mis on Millstätter Alpe osa Nocki mägedes.

Omavalitsuse osad on Lieseregg, Lieserhofen, Seeboden ja Treffling.

Ajalugu muuda

Sommereggi loss Trefflingis

Mitmed eelajaloolised väljakaevamisleiud tähistavad pidevat asustust Millstatti järve läänelahes vähemalt neoliitikumist alates. Hallstatti kultuuris asusid keldi hõimud Drava orgu, nende kuningriigist sai keiser Augustuse ajal 15. aastal eKr Rooma Noricumi provints. Piirkond asus Rooma tee lähedal (Via Iulia Augusta) Aquileiast kohalikku pealinna Teurniasse, kus põhjapoolne hargnemine üle Radstadti Tauerni kuru viis Iuvavumisse (tänapäeva Salzburg). Alates 6. sajandist kolisid piirkonda slaavi hõimud, mida näitavad arvukad kohanimed. Nende Karantaania vürstkonnast sai 8. sajandi keskpaigas Baieri piirimark ja Karl Suure ajal Frangi riigi osa.

Kohalikke isandaid Sommereggi lossis Kärnteni hertsogkonnas on esmamainitud 1187. aasta dokumendis, nad teenisid Ortenburgi krahvide ministeriaalidena (kastellaanidena). 1275. aastal oli loss Ortenburgi krahvinna Euphemia ja Görzi krahvi Albert I pulmapaik. Kui Ortenburgi perekond 1418. aastal hääbus, läksid nende Kärnteni valdused Celje krahvidele, kes jätsid valitsemise kohalikule aadlile, nende hulgas Andreas von Graben zu Sommeregg. Graben von Steini perekond säilitas valduse, kui Celje territooriumid pärandusid Habsburgidele, 1335. aastast Kärnteni hertsogid. Virgil von Graben puutus 1487. aastal kokku Sommereggi lossi laastamisega kuningas Mátyás I Ungari vägede poolt; ümberehitatud kantsi päris tema vennatütar Rosina von Graben von Rain ja 1550. aastal ostis selle Khevenhülleri aadliperekond. 1629. aastal pidi protestant Khevenhüller keiser Ferdinand II õhutusel Kärntenist lahkuma ja 1651. aastal omandas nende valdused Lodroni aadliperekond Gmündist.

Vana kalurimaja Millstatti järve ääres, tänapäeval muuseum

Kuni tänapäevase omavalitsuse moodustamiseni 1850. aastal kuulusid Seebodeni kohad Sommereggi maadele, mille omanik oli Lodroni perekond. Seebodeni ja Trefflingi omavalitsused ühendati 1870. aastal, kusjuures Lieserhofen, algselt Spittali osa, jäi aastatel 1886–1973 eraldi alaks. Algselt olid valdused maapiirkonnad, kus oli vähe tööstust või kaubandust. Viimastel aastakümnetel on järveäärne endine soine piirkond kujunenud kuurordiks ja täna on turism kõige olulisem kaubandus Seebodenis, mis 2000. aastal turulinna seisusse ülendati.

Aastatel 1998–2010 toimus Seebodenis Ülemaailmne kehamaalingute festival. Aastatel 2011–2016 peeti seda Pörtschachis Wörthi järve ääres. Praegune koht on Kärnteni liidumaa pealinnas Klagenfurdis.