Ava peamenüü

Sausnēja vald (läti keeles Sausnējas pagasts) on vald Lätis Ērgļi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ērgļi vallaga, Madona piirkonna Vestiena vallaga, Koknese piirkonna Irši vallaga, Pļaviņas piirkonna Vietalva vallaga ja Ogre piirkonna Meņģele ning Mazozoli vallaga.

Sausnēja vald

läti Sausnējas pagasts

Pindala: 117 km²
Elanikke: 453 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,9 in/km²
Keskus: Sidrabiņi
Sausnējas pagasts LocMap.png
Struve kaare Sestukalnsi vaatluspunkt

Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 595 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 573 lätlast, 13 venelast, 3 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 4 leedulast.[3] Valla keskuseks on Sidrabiņi küla, vallavanem on Elita Ūdre.[4]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Vallas voolavatest jõgedest tähtsaimad on Ogre jõgi ja Pērse jõgi. Seal asub ka mitmeid järvi, nende seas Stirnezers (68 ha), Zosins (19,6 ha), Ilzins (21,6 ha) ja Bļodonis (5,1 ha).

Valla maad kuulusid muistsel ajal Jersika vürstiriiki ja allusid Negeste linnusepiirkonnale. Sausnēja mõisa juurde kujunenud Sausnēja vald kuulus algselt Vietalva kihelkonda. Agraarreformi ajal kuulus seal Sausnēja mõisale ja sellele allunud Namniekkalnsi karjamõisale 2480 hektarit maad.[5] Aastal 1935 oli Sausnēja valla pindala 42 km².[6]

Aastal 1945 moodustati vallas Sausnēja külanõukogu, mis aga kaks aastat hiljem likvideeriti. Külanõukogu moodustati taas aastal 1949, sellal kui vald ise likvideeriti. Aastal 1954 liideti Sausnēja külanõukoguga Veseta külanõukogu, ent aastal 1968 eraldati see taas ja liideti Vestiena külanõukoguga. Aastal 1975 liideti külanõukoguga Liepkalne külanõukogu, aastal 1978 aga osa Mazosoli külanõukogu maadest. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[7] 2006. aastal liideti vald loodava Ērgļi piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Struve kaare Sestukalnsi vaatluspunkt, Vecpriekšēni muinaskalmed, Priekšēni linnamägi ehk Pumpiņkalns, Baltava piiskopilinnus, Piķa soo muinaskalmed ehk Vene saar, Liepkalne kiriku muinaskalmed, Jākaiņi muinaskalmed ja hiiepaik Skudrase linnamäel.[8]

Looduskaitse all on Aukstija tamm ja Ozolmuiža tammeallee. Lisaks on looduskaitse all veel viis nimetut põlispuud. Valla põhjaosa asub osaliselt Ogre oru maastikukaitsealal. Osaliselt jääb valda ka Brāži kärestike ja Akmeņupīte kose geoloogiline kaitseala.[9]

Vallas on kolm küla. Valla keskus Sidrabiņi on staatusega vidēciems ja seal oli 2019. aastal 119 elanikku. Teine sama staatusega küla on Sausnēja 78 elanikuga aastal 2019. Kaks valla küla on staatusega mazciems – Kaukuri 12 elanikuga aastal 2002 ja Liepkalne 40 elanikuga aastal 2019. Kolm valla küla on staatusega skrajciems – Īvāni 4 elanikuga aastal 2002, Ķurzēni ja Ramļēni 8 elanikuga aastal 2002. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Ērgļu novads, vaadatud 4.07 2019
  5. Latviešu konversācijas vārdnīca. VIII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 37821-37822. sleja.
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri