Ērgļi vald

Ērgļi vald (läti keeles Ērgļu pagasts) on vald Lätis Ērgļi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sausnēja ja Jumurda vallaga, Ogre piirkonna Mazozoli vallaga, Vecpiebalga piirkonna Kaive vallaga ning Madona piirkonna Vestiena vallaga.

Ērgļi vald

läti Ērgļu pagasts

Vapp

Pindala: 131,4 km²
Elanikke: 1919 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 14,6 in/km²
Keskus: Ērgļi
Ērgļu pagasts LocMap.png

Valla pindala on 131 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2360 inimest.[2] Valla keskuseks on Ērgļi küla, valda haldab piirkonnavalitsus.

AjaluguRedigeeri

Aastal 1935 oli Ērgļi valla pindala 185,1 km² ja seal elas 2281 inimest.[3] Aastal 1945 moodustati vallas Ērgļi ja Katrīna külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 sai Ērgļi töölisasula (alevi) staatuse. Aastal 1957 liideti Ērgļi külanõukogu Ērgļiga, kus see moodustas Ērgļi alevi maaterritooriumi. Aastal 1962 liideti Ērgļi alevi maaterritooriumiga Jumurda külanõukogu, aastal 1964 aga likvideeritav Katrīna külanõukogu. Aastal 1967 loodi taas Jumurda külanõukogu, mille maad eraldati Ērgļi alevi maaterritooriumist. Aastal 1990 kaotas Ērgļi alevi staatuse ja ühendati Ērgļi alevi maaterritooriumiga Ērgļi vallaks.[4] 2006. aastal liideti vald loodava Ērgļi piirkonnaga.

Kaitstavad objektidRedigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ērgļi vasallilinnus, Ērgļi Kantsikünka linnamägi, Baltiņi muinaskalmed ehk Kuradisüli, Kaivēni linnamägi, muusikutest vendade Jurjānsite elukoht, Ķikuti muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Rezēni muinaskalmed ehk Kalmemägi, Indrāni muinaskalmed ja kirjanik Rūdolfs Blaumanise elukoht.[5] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Danderi Ohvritamm, Ērgļi keskaegne kalmistu ja Jaunāķēni muinaskalmed.[6]

LoodusRedigeeri

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Vallas voolavatest jõgedest tähtsaim on Ogre jõgi. Seal asub ka mitmeid järvi, nende seas Pulgosnis (93,3 ha), Vecmuiža järv ja Laišķēni järv.

Looduskaitse all on Silakalnsi teine tamm, Biopuu, Augļēni mäe tamm, Augļēni mäe kraavitamm ja Lapsalase hiidtamm. Lisaks on looduskaitse all veel kaks nimetut põlispuud. Valla lõunaosa asub osaliselt Ogre oru maastikukaitsealal. Valla lääneosa asub Vestiena kaitstaval maastikul. Osaliselt jääb valda ka Brāži kärestike ja Akmeņupīte kose geoloogiline kaitseala.[7]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 2166 lätlast, 96 venelast, 24 valgevenelast, 7 ukrainlast, 20 poolakat ja 4 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Anduļēni mazciems
Ērgļi lielciems 1746 (2020)
Katrīna mazciems 34 (2020)
Ruģēni mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 26.02.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri