Vestiena vald
Vestiena vald (läti keeles Vestienas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bērzaune, Liezēre, Arona vallaga, Jumurda, Sausnēja ja Ērgļi vallaga ning Aizkraukle piirkonna Vietalva vallaga.
| Vestiena vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Vestienas pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 116,8 km² | |
Elanikke: 509 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,4 in/km² | |
| Keskus: Vestiena | |
.png) |
Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 656 inimest.[2] Valla halduskeskus on Vestiena küla. Vallavanem on Artūrs Vāvere.[3]
Ajalugu muuda
Vestiena vald moodustati Vestiena, Tolka, Devēna ja Viesiena mõisavaldade liitmisel. Aastal 1935 oli Vestiena valla pindala 102 km² ja seal oli 1772 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Veseta ja Vestiena külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti likvideeritava Vējava külanõukogu alad Vestiena külanõukoguga. Aastal 1968 liideti Vestiena külanõukoguga Sausnēja külanõukogu Vestiena sovhoosi maad. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Bērzaune külanõukogust ja likvideeritavast Viesiena külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Loodus muuda
Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgemad tipud on Dravēni mägi (282,7 m) ja Boķi mägi (276,8 m). Suuremad jõed on Veseta jõgi ja Lubeja jõgi. Suurim järv on Kālezers, teine suurem järv on Salājs.
Looduskaitse all on Kārļukalnsi pärn, Driģeņese tamm, Vestiena mõisa allee ja kümme nimetut põlispuud. Valda jäävad 86 ha suurune Ilziņši järve hoiuala ja 37 ha suurune Kālsi järve saarte hoiuala, valla idaosa jääb osalt Gaiziņkalnsi loodusparki. Suurem osa vallast asub Vestiena kaitstaval maastikul.[6]
Kultuurimälestised muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vestiena mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja tall, Boķi muinaskalmed ehk Kalme- või Hundimägi, Kālsi kõrtsi muinaskalmed, Tropeļese muinaskalmed ehk Kalmemägi ehk Rootsi hauad, Lindēni ehk Slokase asulakoht ja muinaskalmed ehk Kalmemägi või Kummeliküngas, Linnumäe linnamägi, Kaņepēni ehk Savīte linnamägi, Dzīšļi muinaskalmed, Kalnaķelēni muinaskalmed, ja Sniķerēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas.[7] Kohaliku kaitse all on Indrāni muinaskalmed ehk Rootsi hauad.[8]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 625 lätlast, 17 venelast, 1 valgevenelane, 1 ukrainlane, 3 poolakat ja 1 leedulane.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Krasti | mazciems | 25 (2002) |
| Lauski | mazciems | |
| Šļakāni | skrajciems | |
| Tolka | mazciems | 27 (2002) |
| Vestiena | (vidējciems | 289 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Sirdskalnsi mägi -
Taleja järv -
Salājsi järv
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Vestiena vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis