Meņģele vald (läti keeles Meņģeles pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazozoli, Madliena ja Taurupe vallaga, Madona piirkonna Sausnēja vallaga ning Aizkraukle piirkonna Bebri ja Irši vallaga.

Meņģele vald
läti Meņģeles pagasts
Pindala: 89,7 km²
Elanikke: 465 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,2 in/km²
Keskus: Meņģele
Valla maastik

Valla pindala on 90 km². 2011. aasta seisuga elas seal 570 inimest. Valla keskuseks on Meņģele küla. Vallavanem on Ieva Jermacāne.[2]

Ajalugu

muuda

Aastal 1935 oli valla pindala 89,5 km² ja seal oli 1244 elanikku.[3] Aastal 1945 moodustati vallas Meņģele ja Ogreslīči külanõukogu. Vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ogreslīči külanõukoguga likvideeritav Meņģele külanõukogu. Aastal 1963 liideti Oškalni sovhoosi maad Mazozoli külanõukoguga, ent aastal 1977 arvati külanõukogu koosseisu osa Mazozoli külanõukogust ja likvideeritavast Plātere külanõukogust. Aastal 1990 organiseeriti Ogreslīči külanõukogu ümber vallaks ja nimetati ümber Meņģele vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Meņģele kirik ja hiiepaik Ģērķi Jumalamägi ehk Ģērķi Ohvrimägi. Meņģele keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on Meņģele kalmistuvärava kabel.[5]

Loodus

muuda

Vald asub Kesk-Läti madaliku ja Vidzeme kõrgustiku piiril, valla kirdeosa jääb Vidzeme kõrgustikule. Kõrgeim koht on Zvirgzdiņi mägi (143,5 m). Vallas voolavatest jõgedest suuremad on Ogre jõgi ja Lokmene.

Looduskaitse all on Ozlēni tamm, Tīreļi tammed, Branderi tamm, Ataugase tamm ja veel 15 nimetut põlispuud. Valla keskosa jääb Ogre oru loodusparki.[6]

Asustus

muuda

Nende seas oli 534 lätlast, 16 venelast, 9 valgevenelast, 81 ukrainlast, 7 poolakat ja 2 leedulast.[7]

Valla külad:

Gnēžas mazciems 15 (2008)
Meņģele vidējciems 253 (2022)
Meņģeles muiža mazciems 12 (2008)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ogres novads, vaadatud 23.05 2021
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda