Madliena vald (läti keeles Madlienas pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Krape, Taurupe, Laubere, Ķeipene, Meņģele ja Lēdmane vallaga ning Aizkraukle piirkonna Bebri vallaga.

Madliena vald
läti Madlienas pagasts
Vapp
Pindala: 167,9 km²
Elanikke: 1420 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,5 in/km²
Keskus: Madliena
Valla maastik

Valla pindala on 168 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1750 inimest. Valla keskuseks on Madliena küla. Vallavanem on Jānis Siliņš.[2]

Ajalugu

muuda

Vald tekkis 18. sajandil, mil Lielāmuiža mõisa maadele rajati Lielo vald. Aastal 1897 liideti sellega Vērene ja Zādzene mõisavald. Aastal 1920 aset leidnud agraarreformi eel oli Lielāmuiža mõisa pindala 1350 ha, Zādzene mõisa pindala 1377 ha, ent Vērene mõisale kuulus 1471 hektarit maad.[3] Aastal 1925 nimetati Lielo vald ümber Madliena vallaks. Aastal 1935 oli Madliena valla pindala 140 km² ja seal oli 1550 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Madliena, Vērene ja Zādzene külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Madliena külanõukoguga likvideeritav Jaunķeipene külanõukogu, aga aastal 1954 likvideeritav Zādzene külanõukogu. Aastal 1977 arvati külanõukogu koosseisu osa likvideeritavast Plātere külanõukogust. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[5] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.

Kultuurimälesised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Plātere linnamägi. Regionaalse kaitse all on Kalnozoli muinaskalmed, Vērene mõisa hoonetekompleks (sealhulgas häärber, kupja maja, ait ning park), Madliena luteri kirik, Uženi linnamägi, Šķebiņi muinaskalmed ja Madliena kiriku keskaegne kalmistu. Kohaliku kaitse all on Lielāmuiža mõisa hoonetekompleks (sealhulgas häärber, kaks lindlat ja ait), Ūsiņase muinaskalmed, Robežnieki muinaskalmed ja kultuurimaja Austrums.[6]

Loodus

muuda

Vald asub Kesk-Läti madalikul. Kõrgeim koht on Kukase mägi (140 meetrit). Suuremad jõed on Ogre jõgi ja Lokmene. Suurim soo on Vērene soo (488 ha).

Looduskaitse all on Spundese tammed, Spundese pärnad, Vecuženi tamm, Ķeiteni tamm, Ilzēni jalakas, Krijdebeņese tammed, Mākani tamm, Bajāri tamm, Dambenieki künnapuu, Groziņi tammed, Vērīši tammed, Steķi tamm, Avotiņi tamm, Avotiņi vaher, Zīlēni tammed, Mārītese tamm, Putriņi tamm, Kalnozoli tamm, Kalnozoli pärnad, Čakari tammed, Purmaļi männid, Vanagi tamm, Vanagi mänd, Lauri tammed, Akmentiņi tamm, Vāķēni tamm, Valteri tamm, Zēžase tamm, Spundese hiidmänd, Spundese vaher ja Vērene mõisa allee. Lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valda läbib Ogre oru looduspark, valla lõunaosa jääb Vērene soode hoiualale.[7] Vallas asub Vērene jalakate ja künnapuude metsa hoiuala pindalaga 48 hektarit.[8]

Asustus

muuda

2011. aasta seisuga elas vallas 1644 lätlast, 67 venelast, 10 valgevenelast, 8 ukrainlast, 8 poolakat ja 6 leedulast.[9]

Valla külad:

Lielāmuiža mazciems
Madliena lielciems 730 (2022)
Plātere vidējciems 141 (2007)
Silamuiža mazciems
Zādzene vidējciems 86 (2008)
Vecķeipene mazciems 40 (2008)
Vērene mazciems 37 (2008)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ogres novads, vaadatud 23.05 2021
  3. Latviešu konversācijas vārdnīca, XIII sējuma 25 028 sleja
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. www.daba.gov.lv
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda