Ķeipene vald
Ķeipene vald (läti keeles Ķeipenes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Suntaži, Madliena, Laubere ja Taurupe vallaga, Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga ning Cēsise piirkonna Zaube vallaga.
Ķeipene vald | |
---|---|
läti Ķeipenes pagasts | |
Pindala: 87,3 km² | |
Elanikke: 831 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 9,5 in/km² | |
Keskus: Ķeipene | |
Valla pindala on 87 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1038 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 835. Valla keskuseks on Ķeipene küla. Vallavanem on Vilnis Sirsonis.[2]
Loodus
muudaVallas asuvad järvedest Pečors pindalaga 102,6 ha ja Plauži järv pindalaga 95,6 ha. Suuremad jõed on Mazā Jugla ja selle lisajõgi Abze.
Looduskaitse all on Vatrāne allee, Ķeipene hiidtamm, Ķeipene park ja 11 nimetut põlispuud.[3]
Ajalugu
muudaAastal 1935 oli valla pindala 120 km². Aastal 1945 moodustati Ķeipene vallas Ķeipene ja Jaunķeipene külanõukogu. Vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1965 liideti Ķeipene külanõukoguga suurem osa likvideeritavast Kastrāne külanõukogust. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.
Kaitstavad mälestised
muudaKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Saliņase muinaskalmed ehk Kalmeküngas ja Šķērstēni linnamägi ning Kirikumäe hiiepaik. Klētnieki muinaskalmed, Kalnagauriņi muinaskalmed ehk Kalmeküngas, ning Skubiņi keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all.[5]
Asustus
muuda2011. aasta seisuga elas vallas 934 lätlast, 64 venelast, 5 valgevenelast, 16 ukrainlast, 6 poolakat ja 7 leedulast.[6]
Valla külad:
Aliņkalns | skrajciems | |
Diedziņš | mazciems | |
Ķeipene | lielciems | 437 (2022) |
Šķērsteni | mazciems | |
Vatrāne | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Ogres novads, vaadatud 23.05 2021
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.