Ava peamenüü

Santali keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel.

santali keel (ᱥᱟᱱᱛᱟᱲᱤ)
Kõneldakse Nepalis, Bangladeshis, Indias
Kokku kõnelejaid 7,6 miljonit[1]
Keelesugulus austroaasia keeled
 munda keeled
  põhjamunda keeled
   santali keel
Keelekoodid
ISO 639-2
ISO 639-3 sat

Santali keelt kõneldakse Nepalis, Bhutanis, Bangladeshis ja Indias. Enamik kõnelejaid elab Indias Jharkhandi, Assami, Bihari, Odisha ja Tripura osariigis. Indias kõneleb santali keelt 5 940 000 inimest (loendatud 2001 a.). Kõigis riikides kokku hinnati santali keele kõnelejate arvuks aga 6 218 900.

Santali keel on aglutinatiivne keel.

Santali keele põhisõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb.

Arvsõnad santali keelesRedigeeri

1 – mit, midok

2 – bar, barea

3 – pe (pɛ), pea

4 – po, ponea

5 – more (mɔ̃ɽɛ̃)

6 – turui

7 – eae

8 – irol (irəl)

9 – are (arɛ), lo

10 – gel (gɛl)

Keele ehitusRedigeeri

Ol Chiki tähestikRedigeeri

Santali keelel on oma tähestik – Ol Chiki. Kasutatakse ka ladina alfabeeti. Ol Chiki tähestiku lõi Pandit Raghunath Murmu (tuntud ka kui Guru Gomke) 1925. aastal.

Ol Chiki koosneb 30 tähest. Tabelisse on tähed paigutatud kujul: 6 x 5, kus 6 tähte esimeses tulbas on täishäälikud ja ülejäänud 24 tähte kaashäälikud. 5 tähte kolmandas tulbas esindavad aga kahekordseid kaashäälikuid ja seetõttu tuleb tegelikult kokku 29 kaashäälikut.

Diakriitikuid kasutatakse Ol Chikis täishäälikute nasaalsuse märkimiseks.

VokaalidRedigeeri

Santali keeles on 9 vokaali.[viide?] Esimesed 6 on näidatud esimeses tulbas Ol Chiki tähestiku tabelis. Ülejäänud 3 vokaali tekivad kui kõrvutada diakriitiline märk Gahla Tudag ( " . " ), sest see aitabki luua lisavokaale.

KäändedRedigeeri

Kääne Tunnus Funktsioon
Nominatiiv Subjekt ja objekt
Genitiiv -rɛn-ak', -rɛak' Omaja
Komitatiiv -ʈhɛn/-ʈhɛc' Eesmärk, koht
Instrumentaal–lokatiiv -tɛ Instrument, põhjus, liikumine
Sotsiatiiv -são Assotsiatsioon
Allatiiv -sɛn/-sɛc Suund
Ablatiiv -khɔn/-khɔc' Allikas, päritolu
Lokatiiv -rɛ Tähistab nii kohta kui ka aega

Arvukategoorias eristatakse kolme liiget: ainsus, duaal ja mitmus:

Arvukategooria
Ainsus Duaal Mitmus
seta seta-kin seta-ko
’koer’ ’kaks koera’ ’koerad’

KeelenäitedRedigeeri

Orak' ko tek' yar kana. – Nad ehitavad maju.

Noa gaDa re tayanko menak' koa. – Selles jões on krokodillid.

ViitedRedigeeri