Sajakroonine meenemünt (2004)

Eesti sajakroonine meenemünt lasti 2004. aastal käibele, et jäädvustada Eesti sportlaste saavutusi läbi aegade. See on valmistatud puhtast kullast.

Sada krooni
(Eesti)
Väärtus 100 krooni
Kaal 7,776 g
Läbimõõt 22,0 mm
Serv rihveldatud
Materjal Au999.9/1000
Vermitud 2004
Tiraaž 5000
Avers
Kujundus Eesti suur riigivapp
Kujundaja Tiit Jürna
Revers
Kujundus olümpiavõitjad
Kujundaja Tiit Jürna

Kollektsionääridele mõeldud meenemündi maksimumtiraaž on 5000 tk, see lasti käibele 1. juulil 2004.[1]

Münti müüdi Eesti Panga muuseumis. Iga münt on plastkapslis, mis omakorda on spetsiaalses karbis, ning iga mündiga käib kaasas sertifikaat, millel on mündi number. Algselt oli ühe mündi hind 1985 krooni, hiljem (alates 2007. aastast?) 2500 krooni. Tiraaž müüdi läbi 2007. aasta juuni alguseks.

Mündi on verminud Leedu Rahapaja (Mint of Lithuania) prooflike-kvaliteediga.

Kujundus muuda

Tiit Jürna kujundatud kuldne münt kaalub 7,776 grammi, läbimõõt on 2,2 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud.

Avers muuda

Mündi esiküljel on Eesti suur riigivapp, mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ja all on vermimise aasta "2004".

Revers muuda

Mündi tagaküljel on Eesti Olümpiakomitee logo ja nimiväärtus "100 krooni", mille ümber ringiratast on 19 Eesti olümpiavõitja nimed: Tiit Sokk, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Erika Salumäe, Svetlana Tširkova, Ants Antson, Johannes Kotkas, Aavo Pikkuus, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Alfred Neuland, Kristjan Palusalu, Voldemar Väli.

Sertifikaat muuda

Iga mündiga käib kaasas sertifikaat, mille ühel küljel on mündi spetsifikatsioon ja teisel küljel Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles. Pühenduse eestikeelne tekst on järgmine:

Selle puhtast kullast vermitud mündiga, mille reversil on ära toodud 19 Eesti olümpiavõitja nimed ning Eesti Olümpiakomitee logo, soovib Eesti Pank jäädvustada Eesti sportlaste saavutusi olümpiamängudel läbi aegade. Hõbedast meenemüntidega on Eesti Pank olümpialiikumist kui inimkonna õilsate mõtete ja tunnete väljendust ära märkinud 1992. ja 1996. aastal.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda