Sajakroonine meenemünt (2004)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Eesti sajakroonine meenemünt lasti 2004. aastal käibele, et jäädvustada Eesti sportlaste saavutusi läbi aegade. See on valmistatud puhtast kullast.
Sada krooni | |
---|---|
(Eesti) | |
Väärtus | 100 krooni |
Kaal | 7,776 g |
Läbimõõt | 22,0 mm |
Serv | rihveldatud |
Materjal | Au999.9/1000 |
Vermitud | 2004 |
Tiraaž | 5000 |
Avers | |
Kujundus | Eesti suur riigivapp |
Kujundaja | Tiit Jürna |
Revers | |
Kujundus | olümpiavõitjad |
Kujundaja | Tiit Jürna |
Kollektsionääridele mõeldud meenemündi maksimumtiraaž on 5000 tk, see lasti käibele 1. juulil 2004.[1]
Münti müüdi Eesti Panga muuseumis. Iga münt on plastkapslis, mis omakorda on spetsiaalses karbis, ning iga mündiga käib kaasas sertifikaat, millel on mündi number. Algselt oli ühe mündi hind 1985 krooni, hiljem (alates 2007. aastast?) 2500 krooni. Tiraaž müüdi läbi 2007. aasta juuni alguseks.
Mündi on verminud Leedu Rahapaja (Mint of Lithuania) prooflike-kvaliteediga.
Kujundus
muudaTiit Jürna kujundatud kuldne münt kaalub 7,776 grammi, läbimõõt on 2,2 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud.
Avers
muudaMündi esiküljel on Eesti suur riigivapp, mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ja all on vermimise aasta "2004".
Revers
muudaMündi tagaküljel on Eesti Olümpiakomitee logo ja nimiväärtus "100 krooni", mille ümber ringiratast on 19 Eesti olümpiavõitja nimed: Tiit Sokk, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Erika Salumäe, Svetlana Tširkova, Ants Antson, Johannes Kotkas, Aavo Pikkuus, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Alfred Neuland, Kristjan Palusalu, Voldemar Väli.
Sertifikaat
muudaIga mündiga käib kaasas sertifikaat, mille ühel küljel on mündi spetsifikatsioon ja teisel küljel Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles. Pühenduse eestikeelne tekst on järgmine:
Selle puhtast kullast vermitud mündiga, mille reversil on ära toodud 19 Eesti olümpiavõitja nimed ning Eesti Olümpiakomitee logo, soovib Eesti Pank jäädvustada Eesti sportlaste saavutusi olümpiamängudel läbi aegade. Hõbedast meenemüntidega on Eesti Pank olümpialiikumist kui inimkonna õilsate mõtete ja tunnete väljendust ära märkinud 1992. ja 1996. aastal.