Robert Seethaler
Robert Seethaler (sündinud 7. augustil 1966 Viinis) on Austria kirjanik, stsenarist ja näitleja.
Elu ja looming muuda
Robert Seethaler kasvas töölisperekonnas, ta ema oli sekretär ning isa lukksepp ja puunikerdaja. Kaasasündinud nägemisprobleemi tõttu tehti talle mitu silmaoperatsiooni ning ta käis nägemispuudega ja pimedate laste koolis [1]. Gümnaasiumist visati ta halva käitumise tõttu välja. Ta elatus juhutöödest.[2] Kirjaniku enda sõnul on tema nägemisprobleem ta loomingut väga palju mõjutanud [3].
Seejärel käis ta Viini rahvateatri näitlejakoolis ning on hiljem kaasa teinud paljudes filmides, teleseriaalides ja teatritükkides Viinis, Berliinis, Hamburgis ja Stuttgardis. Aastaid hiljem tegi ta abituuriumi järele ning astus ülikooli psühholoogiat õppima, kuid katkestas õpingud [4].
2004. aastal käis Seethaler Münchenis telestsenaariumide kursustel ja kirjutas esimese stsenaariumi "Heartbreakin'" ('südantmurdev'). Samal aastal alustas ta kirjanduslikku tegevust, stsenaariumile tuginev romaan "Die Biene und der Kurt" ('mesilane ja Kurt') ilmus 2006. aastal. 2007. aastal sai romaan Lübecki Buddenbrookhausi debüüdiauhinna.
2009. aastal sai Seethaleri stsenaariumil põhinev film "Die zweite Frau" ('teine naine') kolm Grimme auhinda ning oli nomineeritud Euroopa meedia integratsiooniauhinnale.
Kirjandusteostest järgnesid kaheaastase vahega romaanid "Die weiteren Aussichten" ('kaugemad väljavaated'), "Jetzt wird's ernst" ('nüüd läheb tõsiseks') ja "Der Trafikant" ("Tubakapoodnik", e. k. 2015), samuti "Ein ganzes Leben" ("Kogu elu", e. k. 2017). ja "Der letzte Satz" ('viimane osa').
Alates 2017. aastast on "Tubakapoodnik" Baden-Württembergi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaade koolide kohustusliku kirjandused nimistus. Ilmumisest saadik on romaan olnud pidevalt müügiedetabelites ja 2021. aastaks oli seda müüdud üle miljoni eksemplari. 2018. aastal tehti romaani järgi ka film, mida näidati mitme riigi kinodes ja milles kirjanik ise teeb kaasa gestaapomehe rollis [5].
2016. aastal jõudis Seethaleri "Kogu elu" Bookeri auhinna valiku shortlist'i [6]. Teos on tõlgitud rohkem kui 40 keelde, 2021/2022. aastal tehti ka samanimeline film.
Romaanis "Das Feld" ('põld'), mis ilmus 2018. aastal, laseb kirjanik ühe väikelinna kalmistu 29 surnul jutustada oma üksteisega seotud lood.
2020. aastal ilmunud "Der letzte Satz", milles helilooja ja dirigent Gustav Mahler vaatab 1911. aastal aurikul Ameerika USAst Euroopasse reisides tagasi oma elule ja tegevusele.
Alates 2016. aastast on Seethaleri romaane "Die Biene und der Kurt", "Tubakapoodnik", "Kogu elu" ja "Das Feld" lavastatud ja esitatud paljudel saksakeelse kultuuriruumi lavadel.
2022. aastal sai Seethaler Austria kuldse teenetemärgi[7].
2022. aastal kirjutas Robert Seethaler esimeste hulgas alla liidukantsler Olaf Scholtzile adresseeritud ja palju poleemikat tekitanud avalikule kirjale, mis ilmus 29. aprillil ajakirja Emma veebilehel ja milles nõuti relvade andmise lõpetamist Ukrainale Ukraina sõjas, viidates kolmanda maailmasõja ohule[8].
Seethaler elab peamiselt Berliinis. Tal on 2009. aastal sündinud poeg[9].
Teosed muuda
- Romaanid
- "Die Biene und der Kurt", 2006
- "Die weitere Aussichten", 2008
- "Jetzt wird’s ernst", 2010
- "Der Trafikant", 2012
- "Ein ganzes Leben", 2014
- "Das Feld", 2018
- "Der letzte Satz", 2020
- "Das Café ohne Namen", 2023
- Stsenaariumid
- "Heartbreakin'", 2004
- "Die zweite Frau", 2008
- "Harry Stein"
Eesti keeles ilmunud muuda
- "Tubakapoodnik", tõlkinud Piret Pääsuke, Tallinn, Varrak, 2015
- "Kogu elu", tõlkinud Piret Pääsuke, Tallinn, Hea Lugu, 2017
Tunnustus muuda
- Tankred Dorsti stsenaariumiauhind stsenaariumi "Heartbreakin'" eest, 2005
- Buddenbrookhausi debüüdiauhind romaani eest "Die Biene und der Kurt", 2007
- Grimme auhind "Die zweite Frau" stsenaariumi eest, 2009
- Austria vabariigi kuldne teenetemärk, 2022
Viited muuda
- ↑ Intervjuu Sternis
- ↑ Munziger.de
- ↑ Intervjuu Deutschlandfunkis
- ↑ Intervjuu lehel Lektyrehilfe.de
- ↑ Crew-Unitedi filmiandmebaas
- ↑ Bookeri auhinna koduleht
- ↑ "Austria saatkonna koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2023. Vaadatud 19. juulil 2023.
- ↑ Avalik kiri Emma kodulehel
- ↑ Intervjuu Kurieris