Riigireform
Riigireform on mõiste, mida kasutatakse riigi valitsemismudeli struktuursel muutmisel.
Riigireformid Eestis muuda
Riigireform aastail 1934–1940 muuda
Reformi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi ümberkujundamine riigiks, mida juhib rahva valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl: põhimõtted, millele on rajatud Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus.
Rahvaesindust täiendati teise kojaga, kus olid kutsekodade kaudu kutsealade esindajad. Parteisid sel ajal ei tegutsenud, vältimaks Eesti muutumist välismaiste erakondade võitlusväljaks. Tulevikus oli valitsusel plaanis asutada paar-kolm parteid, mis oleksid välja kasvanud Eesti oludest ja Eesti kutsealade vajadustest.
Riigireformi peaideoloog oli Kaarel Eenpalu.
Ideoloogiat iseloomustasid rahvusliku uhkuse arendamine (nimede eestistamine, Eesti lipu ja rahvariiete propageerimine) ning Eesti rahvaarvu suurendamine eestlaste iibe tõstmise propaganda ja eugeenika abil.
Võimaldamaks eri kutsealadele osavõttu riigi valitsemisest, asutati uusi kutsekodasid.
Majandust arendas riik, laiendades kutseharidust ja asutades kutseõppeasutusi. Märksõnad olid riiklik reguleerimine ja kontroll, ratsionaliseerimine ja standardiseerimine.
1940 alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi riigireform lõpetamata.
Riigireform alates 2017. aastast muuda
2017. aasta kevadel kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigireformi kava, mille prioriteet on viia läbi kohalike omavalitsuste olukorda parandav haldusreform, kaotada maavalitsused, viia pealinnast välja sobilikud töökohad ja luua riigimajad maakonnakeskustesse.[1]
Riigireformi vajadust on rõhutanud mitmed ühiskondlikud organisatsioonid, muuhulgas on eraisikutena kutsunud riigireformiks üles mõttearendajad Ott Pärna ja Tanel Talve[2], Eesti Tööandjate Keskliit ja mõttekoda Praxis algatanud riigireformi radari[3].
18. mail 2018 asutasid 28 ettevõtjat Riigireformi Sihtasutuse[4], mis andis 21. novembril 2018 parlamendierakondade juhtidele üle riigireformi kontseptsiooni, mille elluviimiseks kulub eelduslikult 10 aastat.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Vabariigi Valitsus. "Riigireform". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2018.
- ↑ Ott Pärna ja Tanel Talve. "Riigireform".
- ↑ Praxis. "Riigireformi radar".
- ↑ Riigireformi SA
- ↑ Jüri Raidla: "Milleks riigireform?" Äripäev, 22. november 2018