Reichswehr

Reichswehr oli Saksamaa relvajõudude nimi aastatel 1919–1935.

Weimari vabariigi Reichwehri lipp
Saksa Riigi Reichwehri lipp

1933. aastal pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juhi Adolf Hitleri valimist Saksamaa kantsleriks taastati Saksamaal 16. märtsil 1935 maaväed Wehrmacht ja 1. juunil 1935 sõjalaevastik Kriegsmarine.

ÜleminekuperioodRedigeeri

Saksamaa allkirjastas pärast kaotust Esimeses maailmasõjas 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahulepingu ja 28. juunil 1919 Versailles' rahulepingu.

Sõjale järgnenud demobiliseerimise käigus lagunes endine Saksa keiserlik armee, kuid aastatel 1918–1919 toimunud revolutsiooniliste sündmuste ajal moodustusid Vabakorpused (saksa keeles Freikorps), mis koondasid oma ridadesse vabatahtlikkuse alusel maailmasõja veterane.

1919. aasta 6. märtsil moodustas Weimari vabariigi valitsus Ajutised Saksa kaitsejõud (Vorläufige Reichswehr), mis koosnesid Ajutisest maaväest (Vorläufige Reichsheer) ja Ajutisest mereväest (Vorläufige Reichsmarine).

1919. aasta 30. septembril moodustati Weimari vabariigi valitsuse poolt Ülemineku maavägi (Übergangsheer), kuid Ajutine merevägi (Vorläufige Reichsmarine) tegutses ajutise nimega kuni 1921. aastani.

 
Weimari vabariik ja Saksa Riik 1919–1937

1919. aasta 28. juunil allkirjastas Saksamaa valitsus Versailles' rahulepingu, mille alusel oli sõja kaotanud Saksamaal Antandi võitjariikide poolt lubatud pidada vaid 100 000 mehe suurust sõjaväge.

ReicshwehrRedigeeri

Saksamaa relvajõud Reichswehr moodustati ametlikult 1921. aasta 1. jaanuarist ning koosnes Reichsmarine '​st ja Reichsheer '​ist. Reichswehri koosseisu kuulus 2 väegruppi juhtkonnaga, 7 jalaväediviisi ja 3 ratsaväedivisjoni.

Reichswehri koosseisus:

  • 1. väegrupp, keskusega Berliinis, koosseisus 1.–4. jalaväediviis ja 1.–2. ratsaväedivisjon
  • 2. väegrupp, keskusega Kasselis, koosseisus 5.–7. jalaväediviis ja 3. ratsaväedivisjon

Maavägede juhatajadRedigeeri