Rasna (poola keeles Raśna) on agrolinnake (endine linn ja alev) Valgevenes Mahiloŭ oblastis Drybini rajoonis, Rasna külanõukogu halduskeskus. Rasna asub Drybinist 15 kilomeetri kaugusel.

Rasna

valgevene Расна * / Rasna *transkriptsioon: Rasna
vene Рясно (Rjasno)

Elanikke 764 (2009) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 1′ N, 31° 12′ E
Rasna (Valgevene)
Rasna

Rasnas on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Agrolinnakeses on puidutööstus. Vaatamisväärsusteks on viinavabrik, katoliku kirik aastast 1818, õigeusu kirik (1887–1891) ja XIX sajandil valminud mõisakompleks. Geograaf Vadzim Žučkieviči arvates on asula nime saanud huulheina (расьлінa) järgi.[1]

Ajalugu muuda

 
Rasna mõisa peahoone

On avaldatud arvamust, et Rasnat mainiti esimest korda kirjalikult XIV sajandil kui linna, kus ööbisid Ivan Kalita väed, ent see Rasna asus tõenäoliselt siiski Tveri lähistel.[2]

Rasnat mainitakse kindlamalt aastal 1430, mil see läks Švitrigaila valdusse. Aastast 1499 sai sellest Zasławskite valdus. XVI sajandi alguses oli Rasna linn, mis seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas kuuluma Mstsisłavi vojevoodkonda. See langes korduvalt (1535, 1580, 1654, 1663 ja 1665) rüüsteretkede ohvriks ja nii rajati aastal 1667 selle juurde kindlus. Aastal 1753 finantseerisid Pacid sinna jesuiitide misjonipunkti rajamist, ühtlasi rajati sinna katoliku kirik.

Poola jagamisel läks Rasna aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus sellest sai alev. Seal kuulus alev algselt Valgevene ja hiljem Mogiljovi kubermangu. Aastal 1773 peatati seal jesuiitide tegevus. Pacidele kuuluv linn läks aastal 1848 Jeljaševitšide ja aastast 1870 Spitkovide valdusse. Aastal 1830 ehitati sinna õigeusu kirik, mille juures hakkas tegutsema kool. Aastast 1882 on teada, et Rasnas tegutsesid vesiveski, kruubiveski, õlivabrik, pood ja kõrts. Aastal 1889 oli seal 818 elanikku, neist 616 olid juudid. [3]Aastal 1897 olid alevis õigeusu ja katoliku kirik ning sünagoog, seal tegutses kolm juutide palvemaja. Alevis oli vesiveski, seal töötasid ka kaks kruubivabrikut, mida panid käima hobused. Poode oli toona 39, kõrtse 2. Aastal 1890 rajati sinna viinavabrik. Alevi lähistel oli samanimeline karjamõis, kus asusid telliselööv ja viinavabrik. Rasnat läbis postimaantee, seal asuval postkontoril oli ka telegraafiühendus. Aastaks 1909 oli üks Rasna tänavatest sillutatud.

Aastal 1924 hakkas Rasna kuuluma Valgevene NSV koosseisu. kus sellest sai rajoonikeskus. Peagi Rasna rajoon aga kaotati. Aastal 1925 oli seal 1438 elanikku. 27. septembril 1938 sai Rasnast küla. Aastaks 1985 oli sinna jäänud 651 elanikku. Tšornobõli katastroofi tõttu asustati külasse ja selle ümbruskonda ümber hulgaliselt inimesi, nii et aastal 2001 oli seal 1008 elanikku.[4]

Pilte muuda

Viited muuda

  1. Жучкевич В. А. Краткий топонимический словарь Белоруссии. — Мн.: Изд-во БГУ, 1974. lk. 331.
  2. Вялікі гістарычны атлас Беларусі. Kd. 1. — Мн., 2009. lk. 61.
  3. Krzywicki J. Raśna (2) // Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich(пол.). Tom IX: Poźajście — Ruksze. — Warszawa, 1888. lk. 529
  4. Князева В. Расна // Беларуская энцыклапедыя: У 18 т. Т. 13: Праміле — Рэлаксін / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў і інш. — Мн.: БелЭн., 2001. lk. 357.

Välislingid muuda