Rahvuslik Fašistlik Partei
Rahvuslik Fašistlik Partei (itaalia keeles Partito Nazionale Fascista, PNF) oli Itaalia erakond, mille rajas Itaalia fašismi edendamiseks Benito Mussolini. Selle eelkäija oli Fasci Italiani di Combattimento.[1] Erakond oli Itaalias võimul 1922. aastast, kui fašistid marsiga Rooma võimule tulid, kuni 1943. aastani, kui fašism Itaalias kokku kukkus ja Mussolini Fašismi Suurnõukogu poolt tagandati. PNF-i õigusjärglane oli kuni teise maailmasõja lõpuni Itaalia Sotsiaalse Vabariigi aladel Vabariiklik Fašistlik Partei (PFR).
| Rahvuslik Fašistlik Partei | |
|---|---|
| Partito Nazionale Fascista | |
 | |
| Duce | Benito Mussolini |
| Asutamine | 9. november 1921 |
| Lõpetamine |
27. juuli 1943 (likvideerimine) 1. jaanuar 1948 (keelustamine) |
| Peakorter | Palazzo Braschi, Rooma, Itaalia |
| Ideoloogia |
Paremäärmuslus: Itaalia fašism |
| Liikmete arv | u 10 miljonit (1930) |
| Meediakanal | Il Popolo d'Italia |
Rahvusliku Fašistliku Partei põhiteesid olid itaalia rahvuslus ning Itaalia alade laiendamine ja taastamine, mida fašistid pidasid rahva ülimuslikkuse ja tugevuse lahutamatuks väljenduseks.[2][3] Itaalia fašistid pidasid Itaaliat Vana-Rooma järeltulijaks ja pärandi kandijaks.[4][2][3][5][6][7][8] Nad toetasid Itaalia Impeeriumi loomist, et kolooniate abil tekitada itaallastele juurde eluruumi ning Vahemeri enda kontrolli alla võtta.[9][10][11] Erakonda iseloomustas ka sotsiaalne konservatism.[12][13][14]
Fašistide ideaalne majandussüsteem oli korporatism, milles töötajad ja tööandjad moodustasid rahva majandusvajaduste täitmiseks sündikaadid ning panid koos riigiga paika majanduspoliitika.[15][16][17][18] Selle süsteemiga prooviti klassivõitluse asemel tekitada klassikoostööd.[19] Lisaks oldi tulised autarkia pooldajad.[20][21][22][23]
Itaalia fašism oli liberalismi vastane, kuid samas ei pooldanud ka reaktsionäärset tagasiminekut Prantsuse revolutsiooni-eelsesse aega, mida peeti tulevikku silmas pidades samuti vigaseks.[24][25] Fašism oli vastu ka marksistlikule sotsialismile, kuna see ei olnud rahvuslik.[26] Lisaks ei sobinud fašistidele ka Joseph de Maistre klassikaline konservatism.[27] Itaalia rahvusluse edu võtmeteks peeti traditisooni austamist, selget ja ühtset ajalootaju, pühendumist Itaalia moderniseerumisele ning usku sellesse, et Itaaliast saab Euroopa suurvõim.[28]
Rahvuslik Fašistlik Partei ja Vabariiklik Fašistlik Partei on ainsad kaks erakonda, mille taasasutamine on Itaalia põhiseadusega keelatud.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Riley, Dylan (2010). The Civic Foundations of Fascism in Europe: Italy, Spain, and Romania, 1870–1945. Johns Hopkins University Press. Lk 42. ISBN 978-0-8018-9427-5.
- ↑ 2,0 2,1 Stanley G. Payne. A History of Fascism, 1914–1945. p. 106.
- ↑ 3,0 3,1 Roger Griffin, "Nationalism" in Cyprian Blamires, ed., World Fascism: A Historical Encyclopedia, vol. 2 (Santa Barbara, California: ABC-CLIO, 2006), pp. 451–53.
- ↑ Grčić, Joseph. Ethics and Political Theory (Lanham, Maryland: University of America, Inc, 2000) p. 120.
- Griffin, Roger and Matthew Feldman, eds., Fascism: Fascism and Culture (London and New York: Routledge, 2004) p. 185.
- Jackson J. Spielvogel. Western Civilization. Wadsworth, Cengage Learning, 2012. p. 935.
- ↑ Riley, Dylan (2010). The Civic Foundations of Fascism in Europe: Italy, Spain, and Romania, 1870–1945. Johns Hopkins University Press. Lk 42. ISBN 978-0-8018-9427-5.
- ↑ Mussolini as Revolutionary, JSTOR
- ↑ Il rapporto tra il sindacalismo rivoluzionario e le origini del fascismo: appunti di lavoro, Diacronie
- ↑ Aristotle A. Kallis, Fascist ideology: territory and expansionism in Italy and Germany, 1922–1945. London, England, UK; New York City, USA: Routledge, 2000. Pp. 41.
- ↑ Lewkowicz, Nicolas (2018). The United States, the Soviet Union and the Geopolitical Implications of the Origins of the Cold War. Anthem Press. Lk 42.
- ↑ Griffin, Roger (2006). Fascism Past and Present, West and East. Columbia University Press. Lk 47.
- ↑ Aristotle A. Kallis. Fascist ideology: territory and expansionism in Italy and Germany, 1922–1945. London, England, UK; New York City, USA: Routledge, 2000. Pp. 50.
- ↑ Mark Antliff. Avant-Garde Fascism: The Mobilization of Myth, Art, and Culture in France, 1909–1939. Duke University Press, 2007. p. 171.
- ↑ Walter Laqueur (1978). Fascism: A Reader's Guide : Analyses, Interpretations, Bibliography. U of California Press. Lk 341. ISBN 978-0-520-03642-0.
- ↑ Maria Sop Quine. Population Politics in Twentieth Century Europe: Fascist Dictatorships and Liberal Democracies. Routledge, 1995. pp. 46–47.
- ↑ Cyprian Blamires. World Fascism: A Historical Encyclopedia, Volume 1. Santa Barbara, California: ABC-CLIO, 2006. p. 535.
- ↑ Robert Millward. Private and public enterprise in Europe: energy, telecommunications and transport, 1830–1990. Cambridge, England: Cambridge University Press, p. 178.
- ↑ Andrew Vincent. Modern Political Ideologies. Third edition. Malden, Massaschussetts, USA; Oxford, England, UK; West Sussex, England, UK: Blackwell Publishers Ltd., 2010. Pp. 160.
- ↑ Stanley G. Payne, A History of Fascism, 1914-1945, University of Wisconsin Press, 1995.
- ↑ John Whittam. Fascist Italy. Manchester, England, UK; New York City, USA: Manchester University Press, 1995. Pp. 160.
- ↑ L'Italia e l'autarchia, Enciclopedia Treccani
- ↑ La politica autarchica del fascismo: tra industria e ricerca scientifica, Il Mondo degli Archivi
- ↑ Fascismo e Autarchia, Fondazione Micheletti
- ↑ 1936 – L'autarchia e i surrogati, Biblioteca SalaBorsa
- ↑ Jim Powell, "The Economic Leadership Secrets of Benito Mussolini", Forbes, 22 February 2012
- ↑ Eugen Weber. The Western Tradition: From the Renaissance to the present. Heath, 1972. Pp. 791.
- ↑ Stanislao G. Pugliese. Fascism, anti-fascism, and the resistance in Italy: 1919 to the present. Oxford, England, UK: Rowman & Littlefield Publishers, Inc., 2004. pp. 43–44.
- ↑ Stanley G. Payne. A History of Fascism, 1914–45. Madison, Wisconsin, USA: University of Wisconsin Press, 1995. Pp. 214.
- ↑ Claudia Lazzaro, Roger J. Crum. "Forging a Visible Fascist Nation: Strategies for Fusing the Past and Present" by Claudia Lazzaro, Donatello Among The Blackshirts: History And Modernity In The Visual Culture Of Fascist Italy. Ithaca, New York, USA: Cornell University Press, 2005. Pp. 13.